JAANIKUU VIIMASELE LAUPÄEVALE KAVANDATUD EESTI II ELUJÕU KONGRESS

Robert Kreem, ESTO’de algataja. Eestluse elujõu manifesti koostaja.

Foto / allikas: Eesti Elu

Päevatoimetaja

Pea 25 aasta möödumise järel toimub 29. juunil Tartu Maarja kirikus taas Eesti elujõu kongress, kus kinnitatakse: „Me oleme põline rahvas ja tahame omal maal püsima jääda”.

Esimese Eesti Elujõu kongressi algatas 1999. aastal Toompea Haridusseminar Robert Kreemi (30. mai 1923 Salme vald – 16. august 2006 Toronto) seatud „Eestluse elujõu manifesti“ ajel.

Robert Kreem oli saarlasena oma kodumaa patrioot ja ESTO’de algataja, kes kirjutas “Eestluse elujõu manifesti”, mille luges ette ESTO´96 laulu- ja tantsupeol Tallinna lauluväljakul. Nüüd on paras aeg meenutada kinnitust, et kõikide eestlaste suurimaks, pühamaks ja võõrandamatuks varaks, eneseteostuse aluseks ning turvalisuse kindlustajaks on järjepidevuse alusel taastatud õiglusele, vabadusele, seadusandlusele ja demokraatlikele inimõigustele rajatud Eesti Vabariik. „Rõhutame ühtlasi iga eestlase kohust oma riiki kaitsta sise-ja välisvaenlaste vastu.” Kõige tähtsamaks eestlust edasiviivaks institutsiooniks tunnistatakse perekonda. „Eesti pere, eesti keel, eesti meel, laste ja noorte kasvatamine ja suunamine kõlbeliste väärtuste alusel, perekondade abistamine nõu ja materiaalsete vahenditega ning efektiivne riiklik lastekaitse on kogu rahva füüsilise ja vaimse tuleviku kõige põhilisemaks kindlustajaks. Suurt tähelepanu väärib eesti perede ja eesti kultuuri püsimine väljaspool kodu-Eestit.” [Allikas: https://eestielu.ca/et/eestluse-elujou-manifest/]

Nendel asjaoludel peetakse vajalikuks Eesti II elujõu kongressi kokkukutsumist sedapuhku Tartus Pepleri tänaval asuvas pühakojas, mis on praegu taastamisel. Maarja kiriku saatus sarnaneb eestlaste käekäiguga: purustused, siis ümberkorraldus, mis võimaldab ennast säilitada ja uuesti taastuda.

vajavad nii kristlased kui ilmikud

Rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor Jaak Uibu selgitab ühena korraldajatest, et kongressi vajatakse avalikkuse kaasabil kriitiliste muutuste kindlakstegemiseks ja nende korrigeerimiseks ühiskonnas lahendusteede otsimisel. Taotletakse kongressi suuniste rakendamist teenäitajana tulevikku. Peetakse tarvilikuks panna piir eesti rahva kidumisele. „Seda vajavad nii kristlased kui ilmikud. Lasteta Eesti on hääletu kevad.”

kongress ei pretendeeri uute poliitikate väljatöötamisele

Kongressi õhkkond võiks olla eesti usuteadlase, ajaloolase ja haridustegelase Johan Kõpu sõnul „täiesti vaba inimeste ühendus ilma ametliku iseloomuta, ilma välise võimu tundemärkideta“.

Korraldaja arvates võiksid kongressil osaleda ka kohalike omavalitsuste volitatud isikud. „Tasub pingutada, et kongressile saaks kaasatud noori, kes jätkaks senist tööd suveräänse Eesti ülesehitamisel. Osalema kutsutakse teiste Eestis elavate rahvuste ühendusi,” räägib Uibu.

Ühele päevale kavandatud kongress ei pretendeeri uute poliitikate väljatöötamisele, vaid annab suuna paremaks elukorralduseks Eestimaal.

Kella kümnest tornikella helinaga algava ja poole viiest sama tornikellaga lõppeva kolmeks istungiks jaotatud kongressi päevakavasse mahub üle kümne põhiettekande, lisaks lühemaid sõnavõtte aruteludes.

Randar Tasmuth, luterlik vaimulik ja teoloog teeb ettekande teemal „Usk kui elujõu allikas eile, täna ja homme”. Tiit Merenäkk, filosoof, kirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane, räägib tänapäeva kultuurist ja madalast iibest ning küsib kas probleem on kultuuris? Ettevõtja Mati Väärtnõu arutleb teemal: „Perekond ja kodu kui sündimust määrav raamistik”. Kalev Sepp, Eesti Maaülikooli professor maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse alal, käsitleb keskkonda ja kestliku arengut.

Ija Stõun, Tallinna Tehnikaülikooli koolitus- ja arendusjuht analüüsib haridust ja hariduskorraldust aastal 2024 ja huvitub, kas neist sõltub sündimus?

Millistel eeldustel saaks Eesti teha maailma paremaks

Pärast lõunatundi vaatleb Einar Eiland, teadlane ja kompromissitu kodanikuaktivist, majanduselu hetkeseisu ja eelduseid perekonna hoidmisel. Arvo Junti, juristi ja poliitiku, teemavalikuks on Eesti õigusruumi konaruste mõju demograafilistele protsessidele. Tiiu Kuurme, Eesti Rooma Klubi liige, teeb ettekande teemal „Kasvatuse osa inimeseks kujunemisel”. Maarja Lõhmus, ajakirjanik ja meediateadlane, räägib meie eestluse meelelaadist: „Mil viisil kujundatakse Eesti rahvuslikku avalikkust ja meelelaadi?” Rahvastikuteadlase ja meditsiinidoktori Jaak Uibusüdameasjaks on rahva tervis ja tervishoid. Loone Ots, folklorist, õpetaja ja kirjanik uurib „Millistel eeldustel saaks Eesti teha maailma paremaks – utoopiast tegelikkuseks?”

Kolmandal istungil jätkatakse samuti sõnavõttudega ja ettekannete aruteluga ning mälestatakse meie hulgast lahkunud kongressi tegijaid. Toimub avaliku pöördumise teksti läbivaatamine.

Samal teemal:

RAHVA TERVIS JA TERVISHOID EESTI II ELUJÕU KONGRESSI EEL