Arvamus
Flora koor ja kuulajad Uduvere kirikus. Foto: Arvo Tomson
Aldo Kals, kontserdikülastaja
1999. aastal seoses oma vanemate Erika ja Neeme Tomsoni maise teekonna lõppemisega alustas nende poeg Arvo oma vanemate iga-aastaste mälestamiskontsertide korraldamist, kus tegijaks Flora kammerkoor. Laupäeval, 8. juunil jõuti veerandsajanda etteasteni.
Kui kontserti annab ühendada veel mõne kohaliku või üldriikliku ajaloosündmusega, lisab see asjale kaalu. Nii toimus 2016. aastal lisaks kirikukontserdile muistse kohaliku hiiepuu Riinu juures loits Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitseks. Ei taha ära sõnada, aga juba aastaid ei kuule me midagi Eesti-Vene uuest piirilepingust kui meie julgeoleku nurgakivist ja selle kasulikkusest. Oluliselt on harvenenud meie välispoliitikatippude palverännakud Riigiduuma ukse taha. Mullu tähistasime kontserdiga Petseri Vaimuliku Seminari haridusega Uduvere preestri ja hilisema Tallinna Issandamuutmise peakiriku ülempreestri Emmanuel Kirsi 100. sünniaastapäeva. Jutt on Eesti õigeusu kiriku ja Konstantinoopoli patriarhaadiga kanoonilise sideme taastamise võtmeisikust, kes andis juba 30 aastat tagasi ammendava hinnangu Moskva patriarhaadi laialdaste eksterritoriaalsete õigustega piiskopkonna tegevuse jätkamisele Eestis (samadele järeldustele on jõudnud nüüd ka meie Riigikogu ja siseministeerium). Tänavu oli kontserdipäev seotud Uduveres sajand tagasi sündinud mementolase, ajalooharrastaja ja mäeinseneri Elmar Joosepi (1924–2016) mälestamisega.
Matkajad Uduvere põletamise mälestuskivi juures. Foto: Rein Koch
Kui kell tiksus 16 . päevatundi, hakkasid Uduvere vahel liikuma uhked autod nagu oleks ürituse üks peakorraldajaid, Arvo Tomson, oma Halinga automuuseumist parima valiku limusiine kohale saatnud. Uduvere kirik ja selle ümbrus hakkas meenutama eelmise sajandi alguse uduverelase Jakob August Feldmanni raamatukauplust, kus kesksel kohal 285-leheküljeline illustreeritud raamat päevakangelasest. Lisaks kohalikku ja Pärnumaa ajalugu käsitlevaid trükiseid Elmar Joosepi ja Jaagupi kodu-uurija Sergei Seelandi sulest.
Saabus kolmest autost koosnenud kolonn Jaagupist, kus kümmekond ajaloohuvilist, nende hulgas keskkooli 10. lennu esindajad, kes alustasid kolmetunnist kultuuriloolist rännakut Jaagupi luteriusu kirikust ja surnuaiast uduvere kalmistule ning sealse kunagise aleviku nelja tekkekeskme – ajaloolise koolimaja, Hanseni veskite, Enge Põllumeeste Seltsi majaaseme ja Uduvere kiriku juurde (pool seljakotitäit kalmuküünlaid jäid põlema haudadel, matemaatik Jaan Reimandi küünla külge kuulus üliõpilasseltsi Jakobia tekstiga leinalint). Olime paigas, kus kohalikud ja mujalt tulnud hävituspataljonlased ning punakaartlased põletasid Uduvere ajaloolise aleviku südamiku needsamad neli tekkekeset, kokku 18 maja koos abihoonetega. Jaagupi surnuaia punaselt kivilt aga lugesime, et need keda me veel eile okupantideks, mõrtsukateks, põletajateks ja röövliteks kutsusime, on üleöö meie endi „asjatundjate“ suunamisel EV maksumaksjate kulul, eirates kohaliku kogukonna arvamust, ülendatud ja tõstetud ohvrite seisundisse, kes ilmselt kunagise huvireisi ajal siin meid, kes me juba 300 aastat raamatuid lugesime, kirjaoskust levitades on meie endi käe läbi hukkunud!
Kontserdikülastajad – Helle Puusepp koos Austraaliast tulnud poolõega.
Foto: Arvo Tomson
Tagasi tänasesse Uduverre, kus kunagise Enge Põllumeeste Seltsi 400 istekohaga saaliga maja asendab õigeusu kirikuhoone selle haldaja ja hooldaja Marianne käe all. Tuldi ligidalt naabermajast ja kaugelt, koguni Austraaliast ja Saksamaalt. Tulid Tartust Jaagupi patrioot Akadeemia toimetaja Toomas Kiho, meie esigeograaf Arvo Järvet ning logopeed Ülle Kuusik. Tuli riigikogulane Andres Metsoja ja Eesti Iseseisvuspartei ja Põllumeeste Kogude esimees Rein Koch ning Memento juhtiv tegelane ja Elmari kaasvõitleja Peep Varju Tallinnast. Kohal oli Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit, Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi esimees Mati Rosenstein, kohal oli kobar kunagisi agronoomiatudengeid. Väärikalt olid esindatud Elmar Joosepi suguvõsa Valistre ja Audru haru. Tema kasutütre laste perekonnad olid sel päeval hõivatud oma suguvõsa kokkutulekuga, aga küllap nad 13. juunil süütavad küünla oma kasuisa 100. sünniaastapäeval tema haual Tallinna Metsakalmistul. Rahvast oli rohkelt ja igaüks võib siia lisada kedagi. Reklaam ja infovahetus tugines Elmar Joosepi raamatu isikunimede loendile. Tänusõnad ürituse tutvustajatele, mida tegi Kanada Eesti Elu, Põhja-Pärnumaa Valla Teataja ja veebileht Külauudised. Pärnu Postimehel ja Pärnu Kultuurkapitalil on kohaliku kultuuriloo aabitsa veerimisel arenguruumi.
Matkajad Pärnu-Jaagupi vabadussamba ees. Foto: Rein Koch
Kell näitas 17. pärastlõunast tundi, õhtupäikeses säras kirik, altaril Petserimaa neli laualippu ja selle ees lõid mitu särtsakat muusikapala lahti kitarril, karmoškal ja austria lõõtsal Ain, Mait ning Tiit!
Ütlesin mõned sõnad, mis kõik kirjas kusagil Elmari raamatus. Siiski siia üks repliik, mis seotud Elmari elu mõjutanud kurikuulsa päeva, 14. juuniga. Olen juuni- ja märtsiküüditamise üritustel rohkem kui korra olnud. See, mis seal kõlama jääb, on lohutamatu kurbus ja äng. On kuritegu, on ohvrid, aga tavaliselt puuduvad süüdlased. Kui aga siiski, siis mokaotsast mingisugused nõukogude repressiivorganite nimelühendid ja kõik. Jätke need tähed rahule, nad poleks saanud ühtki kuritegu korda saata, kui poleks olnud kohalikku agentuuri ehk meie oludes Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei kohalikke rakukesi ega sadu nende truualamlikke liikmeid. Hiljuti saadeti kedagi tähtsat tegelast pilvede taha ja öeldi, et ta oli „suur vaikija“. Mida tal oleks olnud rääkida oma kuritegudest hiidlaste Siberisse küüditamisel? Peabki vait olema. Seevastu Elmari isale kuklalasu tellinud justiitsmõrtsukas allkirjastas 621 sellist otsust, aga EV ükski organ ega isik teda ei tülitanud. Ta puhkab rahus Tallinna juudi kalmistul suure kivi all.
Flora Uduveres oma tamme juures. Foto: Arvo Tomson
Sõnajärg jõudis kunagise Enge Põllumeeste Seltsi jälgedes astuva Uduvere Seltsi esinaisele Erikale. Ta tänas neid, kes olid andnud eriti olulise panuse Elmari mälestuse jäädvustamisse. Nweiks olid mõndagi nime eespool korrates Madis Koit, Helve Kumer, Aime Kärner, Jaan Lusikas, Ele Luts, Andres Metsoja, Silja Paris, Viljar Raidam, Liisa Sepp, Tarvi Tasane, Arvo Tomson, Peep Varju ja kolm muusikamusketäri. Kõiki polnud kohal, aga mälestusraamat jõuab nendeni teisiti. Just siis, kui kiriku uksest astus sisse Arvo Tomson, kõlas tema nimi ja tema selja taga oli Velise kirikukontserdilt Uduverre jõudnud Flora kammerkoori suurepärased lauljad ja nende juht Kaie Sauga. Ja siis see algas. Flora kammerkoori kontsert sisaldas laule Urmas Sisaski loomingust ja tuntud palasid eesti rahvamuusikast. Sageli keeruka muusikamustriga lood kõlasid koolitatud ja harjutatud häältelt oivaliselt. Õige see on, et enne Itaaliasse esinema minekut käi ära Uduvere rahva ees!
Samal teemal:
Sügavalt meelisüvendav kontserdielamus!