AEG, MIL ELAME, ON VÄÄRT JÄÄDVUSTAMIST

Neljapäeval, 29. veebruaril tähistati Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis pidulikult Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeva.

Annika Poldre, ajakirjanik

Kutsutud olid 2023. aasta kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ ja „Minu saunalugu“ osavõtjaid, kelle seast žürii üksmeelsel hinnangul olid välja valitud ja said tunnustuse kõigepealt eripreemiate saajad ja seejärel parimate lugude saatjad.

Rahvaluule äratas eneseteadvuse

Kaastööliste päevale saabus ka president Alar Karis koos abikaasa Sirjega. „Eesti eneseteadvuse kindlaks nurgakiviks on meie kultuur kogu oma mitmekesisuses,“ kõneles Karis. „Rahvaluule kaudu ärkas eesti rahvuslik eneseteadvus“.

President Alar Karis andis seejärel üle rahvaluule kogumispreemiad. Tunnustuse pälvis neli kaastöölist: 2009. aastast alates pärimusi saatnud ning seekord mõlemal teemal silmapaistva töö kirjutanud Maila Jürgenson; parima tudengitöö ja kogujate ringi laiendamise eest premeeritud Liisa Nurme; alates 1995. aastast kaastöid saatnud ja silmapaistva töö kirjutanud kohtumisest metsloomadega Anu Soon ning samal teemal võidutöö kirjutanud Sirje Võsa, kes on 2017. aastast saadik pärimusi saatnud.

Kui metsloomadega kohtumiste teemal tuli kaastöid 170, siis saunalugusid saadi kokku 68, neist osa samadelt isikutelt.

Enne kesküüd tuli saunass kävvä

Muuseumi vanemteaduri Reet Hiiemäe sõnul oli saunalugudes nii isiklikku kui ka sotsiaalset vaadet ning huvitavaid ja muhedaid kujundeid. Lood olid erinevad ja ka mõistet „lugu“ oli käsitletud avaralt. Oli kirjeldatud vaid ühte episoodi või ka terve aasta saunaskäike, oli lugusid eri tüüpi saunadest ja reisidelt saadud saunamuljeid. Ka pikkuselt ulatusid lood mõnest lausest kuni raamatu mahuni.

Kui oma lugusid saadavad enamasti naised, siis saun oli kõnetanud ja pannud kirjutama ka mehi ning neilegi jagus eripreemiaid. Saunalugude eripreemia pälvis 14 autorit. „Auhinnatud olid ka enamus žürii lemmikuid,“ lausus Hiiemäe.

„Hea on ise midagi luua,“ sõnas Tartus elav kaastööline Maila Jürgenson. „Ka aeg, mil elame praegu, on väärt jäädvustamist,“ arvas ta.

Iisaku kihelkonnast pärit Anu Soon rääkis, et talle meeldib kirjutamine. Ta on 90ndate algusest peale pidanud päevikut ja talu arveraamatut. „Kirjutan sellepärast, et muidu läheb meelest ära,“ ütles ta.

Üliõpilane Liisa Nurme osales tänavu kolmandat korda kogumisvõistlusel. Neiu on innustanud oma isa-ema ja vanaema kaastööd tegema ning mälestusi saatma.

Rahvaluuleteadlane Mall Hiiemäe, kes on tuntud eelkõige rahvakalendri uurijana ning pikka aega töötanud rahvaluule arhiivi ja kirjandusmuuseumi teadurina, tutvustas oma äsjailmunud teost „Väike ilmaraamat rahvapärimustest“. Hiiemäe sõnul on eesti rahvas võrratu selle poolest, kuidas meil osatakse ilma ette määrata.

Vanavanemad, kunst ja kägu

President Alar Karis kuulutas välja uue kogumisvõistluse. Tänavu oodatakse lugusid teemal „Vanavanemate hääl“. Samuti oodatakse kaastöid pealkirjaga „Kunsti puudutus“ ja koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga on oodatud käopärimused.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul laekus 2023. aastal arhiivile kogutud materjali kokku üle 15 000 lehekülje, üle 8000 foto ning 150 auvise, mis oli oluliselt rohkem kui sellest eelmistel aastatel (nt 2022. aastal üle 9700 lehekülje võrra, 5400 fotot ning 90 auvist).

Ühtegi Eesti piirkonda või maakonda esile tõstmata lausus Risto Järv, et kaastöid oodatakse igalt poolt.

Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati 1993. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatusel ja presidendi kultuurirahastu toel.

Täpsem info kaastöö saatmise kohta Eesti Rahvaluule Arhiivi kodulehel, vt KRATT.