PÄRNU VAPIMÄRGID NELJALE INIMESELE

Pärnu linna vapimärk

Pärnu linnavolikogu otsustas anda linna vapimärgi Jüri Kasele, Uudo Laanele, Rein Veidemannile ja Jüri Vlassovile, kelle aastatepikkune tegevus on positiivselt mõjutanud Pärnu arengut ja mainet.

Jüri Kask Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Jüri Kasele antakse vapimärk nr 119 pühendunud ja pikaaegse tegevuse eest vaba Eesti ajaloo ning vabadusvõitluse mälestuse elavana hoidjana. Põhimõttekindla mehena on ta pikkade aastate jooksul kandnud hoolt selle eest, et vaba Eesti ajalugu elavana püsiks.

Kase initsiatiivil taastati Pärnumaal Tori kirik, mis pühitseti pärast pikki restaureerimistöid 2001. aastal mälestusmärgina kõigile Teise maailmasõja ohvritele Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks. Mälestuskirikuna kannab ta mitmeid funktsioone: siin annavad ametivande Eesti politseinikud ja ohvitserid ning tähistatakse Eesti ajaloolisi tähtpäevi. 2003. aasta 20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval avati Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku juures Eesti esimene ratsamonument ꞌꞌPüha Jüri võitlus lohegaꞌꞌ.

Kask on Eesti sõjameeste mälestuskiriku taastajate ühenduse esimees ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige. Sellesse organisatsiooni kuulub ka 1991.aastal asutatud Eesti Sõjameeste Pärnu Ühendus, mille tegevusega ta samuti tihedalt seotud on.

Kask on olnud valitud Pärnu linnavolikogu mitmesse koosseisu ja töötanud linnavolikogu aseesimehena. 2001. aastal tunnustas Vabariigi President muinsuskaitsjat ja kodukandiliikumise edendajat Jüri Kaske Valgetähe V klassi ordeniga.

Uudo Laane. Foto; Urmas Saard / Külauudised

Vapimärgi nr 120 saab Uudo Laane Pärnu linna kultuuri- ja hariduselu pikaaegse ja aktiivse arendamise ning rahvusvahelise tutvustamise eest. Laane on MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus juhatuse liige ja töötanud Nooruse Majas alates jaanuarist 1992, olles 2000. aastast Nooruse Maja direktor. Maja pakub igakuiselt tegevust nii kultuuri kui hariduse vallas ligi tuhandele inimesele.

2004. aastal pani Laane aluse Pärnu Rahvaülikooli tegevusele, kus on õppijaid nii Pärnu linnast ja maakonnast kui ka mitmetest erinevatest kohtadest üle Eesti. Ta on olnud Pärnumaa Vabatahtlike Keskuse asutaja, olnud erinevate festivalide ja kultuurisündmuste korraldaja või meeskonnaliige, osalenud aktiivselt „Teeme Ära“ kampaaniates. Aastaid on Laane korraldanud Pärnu lauljate, tantsijate ja muusikute osalemist üleriigiliste laulu- ja tantsupidude rongkäikudes ning osalenud paljudes ümarlaudades, nõukodades, konverentsidel ja seminaridel.

2009. aastal alustas värske vapimärgi kavaler Euroopa Vabatahtlike teenistuse raames pikaajalisi vabatahtlike vastuvõtmisi. Ta on 2001. aastal loodud Pärnumaa Rahvakultuuri Keskseltsi asutajaliige ja olnud aastaid selle esimees. See selts on olnud pea 22 aasta jooksul tähtsaim Pärnumaa rahvakultuuri sündmuste korraldaja või erinevate organisatsioonide koostööpartner.

Võib julgelt öelda, et käesoleval sajandil on Nooruse Seltsi süda ja hing olnud Uudo Laane.

Rein Veidemann. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Rein Veidemann pälvis vapimärgi nr 121 hindamatu ja mitmekülgse panuse eest kogu Eesti ühiskonda, meie rahvuse ja kultuuri pühendunud hoidmise ja rikastamise eest. Ta on üks neist, kellele kodu seostub ennekõike oma päritoluga. Kuigi tema elu on jagunenud Pärnu, Tartu ja Tallinna vahel, on ta kõigis oma avalikes esinemistes nimetanud end esmalt pärnakaks. Täpsemalt öeldes räämakaks.

Veidemann kuulub põlvkonda, kes tuli ilmale vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu nõukogude režiimi poolt okupeeritud Eestis. Neil kellelgi ei olnud sündides hõbelusikat suus, sest suur osa iseseisva Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuurieliidist oli kas mõrvatud, Venemaale küüditatud või repressioonide eest Läände põgenenud.

Kodulinn Pärnu on läbiv teema Veidemanni kirjanduslikus loomingus. 2003. aastal ilmunud esimese romaani „Lastekodu“ peategelaseks on Rääma lastekodu ja selle asukate saatus. Rääma 1950. aastate olustik avaneb novellides „Meie, tinasõdurid“ (novellikogu „Arkaadia öö“, 2010) ja „Jumala lehmake“ (Looming nr 12, 2022). Pärnu ja Pärnumaa leiab kujutamist Veidemanni kolmandas romaanis „Piimaring“ (2018), mis põhineb kirjaniku nooruskogemusel, mil ta sõitis augustis 1965 Pärnu autobaasi autojuhina piimaringil Pärnu – Koonga – Pärnu-Jaagupi. Oluliseks tähiseks Pärnu kajastamisel ilukirjanduses on romaan „Lunastatud“ (2020), mis kirjeldab Johann Voldemar Jannseni Pärnu-perioodi aastatel 1850-1863.

Viimased viis aastat on Veidemann olnud seotud Tartu ülikooli Pärnu kolledži juures tegutseva mõttekojaga „Academia Pernaviensis“, olles üks selle loojatest ja kuuludes juhatusse. Academia Pernaviensis on loodud eesmärgiga soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada siit pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevustega linna haridus- ja kultuurielu ning toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel.

Jüri Vlassov Pärnu kirjandusfestivalil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vapimärgi nr 122 saab Jüri Vlassov Pärnu linna kultuurielu ja Eesti teatrikunsti pikaajalise rikastamise eest. Tänavu 75. juubelit pidav Vlassov on andnud pikaajalise panuse Eesti teatrikunsti arengusse. Ta on teatris viimase 50 aasta jooksul teinud umbes 160 rolli. Viimased suuremad rollid olid Jaak (Nipernaadi) ja Fagin (Oliver Twist).

Vlassov on mänginud ka filmides (Tavatu lugu, Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta), telelavastustes (Puhkepäev, Koera süda) ning seriaalides (Hajameelselt abielus, Doktor Silva). Alates aastast 1974 on ta üle 45 aasta olnud ansambli Kuldne Trio liige.

Vlassov on aktiivselt kaasa rääkinud kohaliku elu arendamisel, olles nii Audru vallavolikogu kui ka Pärnu linnavolikogu liige. Teda on autasustatud erinevate autasudega: 1997. aastal Kuldne Oaas ja Pärnu Linna Kõige Toredam Inimene, 1998. aastal teater Endla publiku lemmik. Lisaks on Vlassovile 2019. aastal antud Pärnu linna teenetemärk ja 2020. aastal Valgetähe V klassi teenetemärk.

Vapimärgid antakse üle 23. veebruaril toimuval Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimehe, Pärnu linnavolikogu esimehe ja Pärnu linnapea pidulikul vastuvõtul.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

OLAF ESNA NIMETATI PÄRNU KAHEKSANDAKS AUKODANIKUKS