Fotogalerii
Urmas Saard, reporter
Täna keskpäeval toimus Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses jõululaupäeva kontsert-jumalateeniastus, kus laulis noor andekas Maria Toodo. Jõulusõnumit jagasid isa Thomas Barnabase kogudusest ja Joosep Tammo Immanueli kogudusest. Maja ees avati neljas installatsioon jõulujutustuse vaatusest.
Kirikulised istusid keskuse aulas seltskonniti laudades, kus kostitasid ennast kuuma tee ja suupistetega ning kuulasid, millist sõnumit kandsid laulja ning vaimulikud. Nii isa Thomas kui emeriitpastor Joosep Tammo soovisid heale Raeküla rahvale õnnistatud jõulupühi ja lähenevat aastavahetust.
Need laulud kannavad endas ürgset pööripäeva tunnet
„Jõuluajal kõlavad aasta kauneimad laulud. Me ei kujuta ilma nendeta jõule ette. Sellepärast tahangi koos Sinuga neile mõelda,” rääkis Tammo, kelle arvates on jõululaulud nagu kolmekihiline jõulukook, mille kõige alumisest kihist leiab laule, mis kõnelevad valguse võidust pimeduse üle – igihaljast kuusest ja küünaldest. „Need laulud kannavad endas ürgset pööripäeva tunnet. Pimedus on võidetud ja päev muutub taas pikemaks. Siia kuuluvad ka mitmed talvelaulud aisakelladest ja lumehelbeist akna taga.”
Teine kiht selles koogis moodustavad imelise lapse sünnist jutustavad laulud: „See on kõige hellem ja magusam kiht, mis annab jõuludele perekondliku mõõtme.” Jutlustaja tõstis esile neist kaks, mis kõlavad neil päevil üle maailma: „Üks roosike on tõusnud küll õrna juure seest. Kuis vanemad on laulnud, Ta tuli Iisai soost. See kallis lilleke. Kesk talve külmal ajal Ta kasvas ülesse.” Sellel laulul on algaegadel olnud 22/23 salmi. Täna on vaid kaks. Siingi annab loodus põhilise meeleolu.
Teine laul on: „Püha öö, õnnistud öö. Kõik on maas rahu sees. Joosep valvab ja Marial seal hingab lapsuke põlvede peal. Maga patuste rõõm. Maga patuste rõõm.”
laul on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja
See üle paarisaja aastane laul on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, mis tähendab, et laul on tunnistatud oluliseks kultuuriväärtuseks ja seda tuleks kaitsta. Selles nimekirjas leidub veel teisigi kiriklikke jõululaule.
„Ja siis tuleb selle koogi kolmas kiht,” osundas Tammo. „Vahel on see kiht kas liiga palju kuuma saanud ja krõbe või jälle liiga magus ja kreemine. Need on kadunud paradiisi igatsuse laulud. Siin jutustatakse teelistest, kes ruttavad vanemate koju, pere keskele särava kuuse ja kaetud laua juurde.” Aga ta juhtis tähelepanu sellele, et kõik ei jõuagi koju ja paljudel polegi kodu. On kodutuid ja üksildasi, kurbi ja väsinuid. On vendi ja isasi, kes langenud lahinguväljadel.
„Kuid lõpetaksin ülevaate siiski ühe lauluga sellest keskmisest ja minu jaoks kõige olulisemast kihist. Oli aasta 1967. Seisin oma pinginaabri Andresega [toimetaja märkus: aastatel 2005-2014 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop ja 2013-2022 Eesti Kirikute Nõukogu president] siinsamas Pärnu Elisabethi kiriku kesklöövis. Rahvast oli kirik nii täis, et ei saanud laululehtegi käes lahti teha. Ja siis kõlas korraga võimas oreli hääl ja rahvas laulis,” meenutas Tammo.
“Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt.”
Nii ütles ingel rõõmuga ja karjastele kuulutas:
“Üks laps on täna sündinud, kui ammust ajast tõotatud. See ilus püha lapsuke, on rõõmustaja kõigile.”
Tammole ja pinginaabrile kujunes see laps elu juhiks ja eeskujuks! „Head sõbrad, soovin meile kõigile, et aasta kauneimate laulude keskel me ei unustaks kõige olulisemat – teda, kes on rõõmustajaks kõigile. Rõõmsaid ja rahulikke jõulupühi!”
Samal teemal:
