Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Kolmapäeval, 29. novembril toimus taas Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli loeng Hestia Hotel Strand Jurmala konverentsisaalis, kus valitud teemaks oli koduohutus ja elanikkonna kaitse ning ohuteavitus. Ettekannetega esinesid Päästeameti ennetusbüroo partnerid Merili Ahtma ja Terje Partsoja.
Enne loengu juurde asumist palus sõna Pärnu väärikate ülikooli nõukoja liige Endel Mölder, et öelda kauneid sõnu ja kinkida sama ilusa suure lillekimbu Pärnu linna teenetemärgi kavalerile ning väärikate ülikooli projektijuhile Mari Suurvälile, kes tähistas hiljuti oma seitsmekümneviiendat sünnipäeva.
väärikate ülikool hoiab eakaid vaimselt ärksana
Olgu siinkohal meenutatud, et Suurväli veab alates väärikate ülikooli asutamisest saadik seda eakamatele suunatud haridusvaldkonda juba viieteistkümnendat aastat. Eeskätt tänu tema innukale tegevusele on paljude aastate jooksul kaasatud aktiivsesse haridusellu sadu ja sadu pärnakaid, aga ka osalejaid kaugemalt Pärnumaalt. Loodud väärikate ülikool hoiab eakaid vaimselt ärksana, arendab toimetulekuoskusi igapäevases elus, samuti digiühiskonnas ja laiendab õppurite silmaringi.
Kuuldud loengut „Koduohutus kui südameasi?” jääb meenutama kõigile kohalviibinutele jagatud kokkuvõtvate viidetega Päästeameti teabevihik „Infomaterjal eakale kodus ohutuse tagamiseks”
Terje Partsoja juhatas ettekande sisse oluliste märksõnadega, mis osundavad käsitletava teema tõsidusele ja erilisele vajadusele. Eestis leiab aset umbes 900 vigastuussruma aastas. Neist pooled juhtuvad kodudes. Kukkumise tagajärjel esineb aastas koguni 75 000 vigastust. Tähtis on teada sedagi, et kodukeskkonnas toimunud vigastustele tehakse ravikulutusi tervelt 19 miljoni eest.
Mullu tegi Päästeamet veidi üle 22 000 kodunõustamise, mille tulemusena ilmnesid mõtlema panevad protsendid. 34% külastatud kodudest elasid ainult eakad ja neist 37% puudus suitsuandur. Kuid heameel oli tõdeda, et Jurmala saali mitmesajast kuulajast ei puudu mitte ühegi kodus suitsuandur. Vähemalt eksperdi küsimuse järel ei tõstnud keegi kätt ega andnud märku, et temal seda pole. Juhiti tähelepanu, et kuulmispuudega inimestele on olemas hästi toimivad häiresüsteemid, milles olemas näiteks vibrapadi, mis ühendatud suitsu- ja vinguanduriga.
Räägiti kukkumise põhjustest ja kukkumise kartusest. Viimase puhul välditakse võimalikult palju igasugust liikumist, mille puhul keha kangestub veelgi rohkem ja seepärast muutub kukkumise oht järjest enam tõenäolisemaks.
Merili Ahtma kõneles kodu kohandamisest hõlpsamaks ja ohutumaks liikumiseks ning abivahendite kasutamisest. Saali poolelt jagati kasulikke näiteid ja isiklikke kogemusi. Soovitav on kinnitada lahtised vaibad ja põrandakatted põranda külge. Trepi algus ja lõpp olgu valgustatud, üleliigsed pole ka trepikäsipuud. Magamistoas tuleks hoida mobiil käeulatuses nii päeval kui öösel. Toidu valmistamise ajal peaks jääma ikka kööki. Vannitoas oleks kindlam kasutada libisemiskindlaid kummimatte.
üks võimalus 24 tundi ööpäevas ja seitsmel päeval nädalas ehk helistada numbril 1 24 7
Kriisi olukorras tuleb kuulata riiki. Internetis saab jälgida kriis.ee poolt vahendatud teateid. Telefoni teel on üks võimalus 24 tundi ööpäevas ja seitsmel päeval nädalas ehk helistada numbril 1 24 7. Ahtma tutvustas veel ühte imevidinat, mida kutsutakse viimsepäeva raadioks ja mis peaks olema “maailmalõpu pakikese” kohustuslik osa lisaks tikkudele, noale ja muule vajalikule. Aparaat on piisavalt tilluke, et passiks mugavalt peopesale ja näib esmapilgul küllaltki vastupidavana. Toiteks saab kasutada ka vändast aetavat dünamot.
Kuid ohus asuvatele inimestele saadetakse ka mobiilile lühisõnum. Seda juhul, kui ohus on inimese elu, tervis, riigi julgeolek või juhtuvad muud ohtlikud suursündmused. Näiteks levib tulekahjust tingitud keemiliste ühenditega mürgine suits. Pärnus on selline oht pea olematu. Siiski asub Ehitajate tee ääres Makrofleksi tehas, aga eksperdi sõnul on seal ohutuse nimel väga palju ära tehtud.
Eestis on loodud ohusireenide võrgustik, mis ühendab 22 punkti kogu riigi territooriumil. Ohusireenid mängivad üht kindlat minuti pikkust tõusvat-langevat heli, mida korratakse 30 sekundi järel kolm korda. Seda heli sai kuulda ka Jurmala saalis. Ohusireenidega teavitatakse elanikkonda siis, kui inimese elu varitseb vahetu oht: suurõnnetused või vaenlase rünnak.
Pärnumaal on pea poolteisttosinat ametlikult kinnitatud avalikku varjumispaika: Pärnu keskuslinnas on neid viis: Vanalinna põhikooli võimla, Port Artur 1, Port Arturi parkimismaja, Pärnu Keskus, hotell Pärnu. Sindi linnas on varjumispaigaks Sindi lasteaed. Kodus viibides ei soovitata siiski varjumispaika tormamiseks majast väljuda. Jääda ikkagi paigale ja paremal juhul varjuda akendeta ruumi, keldrisse, vannituppa…
Samal teemal:
ELMAR TRINK: „SIND EI IIAL UNUSTA”
VÄÄRIKATE ÜLIKOOLIS ÖELDI: PEATU, VAATA, VEENDU!
ELUTERVEELU TOITUMISEST JA LIIKUMISEST AASTATES 60+
VIIETEIST AASTAGA SOTSIAALSEST KAITSEST NOATERAL KÕNDIMISENI