KUUELE JULGELE KODANIKUJULGUSE AUMÄRGID

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Rasmus Andresson, Leelo Howard, Iti-Anett Papli, Tiina Kümmel-Klooster, Kirill Badikin ja Kalle Laanet. Foto: Arno Mikkor

Justiitsminister tunnustas kodanikujulguse aumärgiga vapraid inimesi, kes on peatanud kurjategijaid ja aidanud ohvreid, suurendades nii ühiskonna turvatunnet. 2023. aastal pälvisid aumärgid Eero Ergma, Iti-Anett Papli, Kirill Badikin, Leelo Howard, Rasmus Andresson ja Tiina Kümmel-Klooster.

Käekell ja kodanikujulguse aumärk. Foto: Arno Mikkor

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul väärivad tunnustust inimesed, kes ei pööranud ebaõiglusest tulvil olukorras pilku ära. „Nad märkavad ja teevad ise midagi sellist, mida ühiskond meilt kõigilt ootaks, ent kus igaüks ei soostu sekkuma. On õnn, et meie seas leidub otsustavaid ja kiire taibuga inimesi, kes märkavad ja julgevad sekkuda,“ sõnas justiitsminister.

Justiitsminister Kalle Laanet pidas kõne. Foto: Arno Mikkor

Tänavu tõstab justiitsminister esile kodanikke, kes on aidanud kelmuste ohvreid ja astunud kurjategijatele vastu. Aumärgid saavad ka sõjapõgenike aitaja, kes on teinud rohkem kui temalt eeldati ja vapper noormees, kes aitas tabada tema koju tunginud vargaid. Tunnustuse saajate seas on ka inimesi, kes märkasid ebaõiglust ja aitasid vägivalla ohvreid. „Nende inimeste julgus ja teod on eeskujuks meile kõigile,“ rõhutas minister.

Põhja ringkonna prokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask ütles tänusõnad.
Foto: Arno Mikkor

Sellel aastal aumärgi pälvinute lood

Eero Ergma

Swedbanki töötaja Eero Ergma märkas kelmusskeemi ohvriks sattunud ohvrit ning aitas võimaliku kahju ära hoida. Koostöös Eeroga peeti kinni kelm, kes vahistati ja ootab nüüd oma karistust. Eero Ergma on professionaalne ja initsiatiivikas töötaja, kellele läheb kelmuste takistamine korda. Ta on varemgi politseile abiks olnud ning aitab nii kaitsta inimeste vara.

Iti-Anett Papli

Noor Iti-Anett Papli märkas kord bussi oodates siseruumis pipragaasi kasutanud vägivaldset turvatöötajat, kes seadis ohtu nii vanema meesterahva kui ka ümber olnud teised inimesed. Turvatöötaja peaks olema inimene, kes hoolitseb teiste turvalisuse eest, mitte vastupidi. Iti-Anett pakkus hädas meesterahvale abi ning teavitas hiljem juhtunust politseid. Mitte ükski täiskasvanud pealtnägija seda ei teinud. Tänu tüdruku avaldusele ja ütlustele on praeguseks endise turvatöötaja suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mille tõttu ei saa ta enam sellist tööd teha. Nii andis nooruk olulise panuse kaaskodanike turvatunde suurendamisse.

Kirill Badikin

Kirill Badikin on aktiivne Eesti kodanik, kes võtnud siia saabunud Ukraina sõjapõgenike aitamise oma südameasjaks. Tema infotunnid sotsiaalmeedias aitavad põgenikel meie ühiskonda sulanduda, tutvuda meie seaduste ja tavadega. Lisaks muule põgenike igapäevasele aitamisele on ta aidanud lahendada mitu keerulist olukorda näiteks peavarjuta jäänud neiu ja vägivaldses suhtes olnud ukrainlanna jaoks. Kirill on ka isiklikult toetanud paari kurva saatusega Eestisse saabunud noort põgenikku, aidates neil kohaneda ja suurendades nende turvatunnet. Samuti on ta aidanud lahendada pettusi seoses eluaseme ja üürilepingutega, aga ka töölepingu- ja tasu küsimusi koos tööinspektsiooni ja sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga. Kodanik on teinud värskelt sõjakoldest saabunud ukrainlaste toetamiseks rohkem kui ametnikelt eeldati.

Leelo Howard

Swedbanki kogenud töötaja Leelo Howard aitas tabada kelmi ja hoidis ära 7000 euro suuruse kahju kannatanule. Pettur oli ohvrilt kolme nädala jooksul välja petnud 14 531 eurot, lubades selle eest eemaldada kannatanule ja tema perele peale pandud needuse. Kui ühel aprillikuu päeval püüdis ohver ühest pangakontorist veel 7000 eurot välja võtta ja kelmile üle anda, reageeris kelmust kahtlustav Leelo kiiresti ja kutsus kohale politsei. Tema kõne aitas politseil kelmi tabada. Leelo abiga alustatud kriminaalasi sai ka kohtumenetluses kiire lahenduse, mille käigus mõistis kohus ohvri kasuks välja tsiviilhagi temalt varem välja petetud summas.

Rasmus Andresson

Vapra poisi Rasmus Andressoni kiire ja julge tegutsemine aitas politseil tema Raplamaa kodus vargil käinud mehed kiiresti tabada. Ehkki poiss oli parajasti kodus üksi, tegutses ta otsustavalt ning andis koju tungijast häirekeskusele teada. Oma asukoha, juhtunu ning majja tunginud mehe täpse kirjelduse abil tabas politsei vargad koos näpatud kraamiga umbes poole tunni jooksul. Rasmuse julgus, külm närv ning teadlik kiire tegutsemine on imetlusväärsed.

Tiina Kümmel-Klooster

Tiina sekkus olukorda, kus välismaalasest kelm pressis Harjumaal Viimsi vallas Haabneemes tänaval naisterahvalt pettusega raha välja. Tiina nägi pealt, kuidas mees käitus agressiivselt, karjus ja isegi haaras naisest kinni. Nii asus pealtnägija toimuvat filmima, sekkus olukorda ja keelas naisel petturile sularaha anda. Kui Tiina helistas politseisse, hakkas meesterahval ühtäkki kiire, ta istus sõidukisse ja lahkus. Tänu Tiina sekkumisele ei õnnestunud kelmil raha kätte saada, kelm tabati ja saadeti riigist välja. Nii aitas Tiina suure tõenäosusega ennetada ka teisi samalaadseid juhtumeid.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev. Foto: Arno Mikkor

Kokku esitati aumärgile 21 kandidaati. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja ennetusnõukogu.

Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. 19 aasta jooksul on koos selleaastaste laureaatidega aumärgi saanud 219 julget inimest. Kõigi aumärgi saajate lugudega saab lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel , kust leiab ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood.

KU päevatoimetaja