VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVALI TUNNUSKUJUNDUSEL OSALETI KA BELGIAST JA AUSTRIAST

“Mustrid ja jäljed” kõige paremini sobiva töö esitas Kõrgema Kunstikooli Pallas 4. kursuse tudeng Anna-Liisa Sääsk

Tuleval suvel Viljandi lossimägedes toimuv pärimusmuusika festival leidis teemasse “Mustrid ja jäljed” sobiva tunnusnäo 50 autori esitatud 64 töö hulgast. Tunnuskujunduse konkurss tõi kokku osalejaid Eestist ja välismaalt.

25.–28. juulini toimuv XXXI Viljandi pärimusmuusika festival võtab luubi alla pärimusmuusika isikupärased kõlamustrid, mis aitavad erinevate rahvaste kultuurilist eriilmelisust tugevdada ning ära tunda.

Konkursil osalejate hulgas oli lisaks Eesti kujundajatele osavõtjaid ka Austriast ja Belgiast. Samuti osales varasematel aastatel festivali visuaalse näo loonud kunstnikke. Esimese koha stipendiumi võitis festivali korraldustoimkonna hinnangul teemasse “Mustrid ja jäljed” kõige paremini sobiva töö esitanud Kõrgema Kunstikooli Pallas 4. kursuse tudeng Anna-Liisa Sääsk. Teise koha hääled sai endale Helena Kurm ning kolmandale kohale tuli Luisa Harjak.

XXXI Viljandi pärimusmuusika festival teeb kummarduse aastasadade vältel väljakujunenud nähtustele, mis on maailma rahvaste kultuuri alustaladeks ja mis jätavad selgeid järgimisväärseid jälgi. Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul langes valik töö kasuks, milles on värskust, voolavust ning mille visuaalne väljendus käib ajaga kaasas. “See pilt on väga meielik. Inspireeriv nii programmi valikul kui ka sütitav tervele korraldustiimile,” tõdes Kiviberg.

Festivali kunstniku Triin Amuri arvates on võidutöö tõeline värvi- ja rõõmupomm – ajal, mil maailmas seda kõige enam vajatakse. “Julge tehnika- ja värvilahendusega kujundus kannab endas suviste pidustuste meeleolu ja kõikehõlmavat rõõmu. Kõige enam võlus mind töö mitmekihilisus ning autori enda side tööga,” selgitas Amur. Võidutöö autoril on Viljandiga tugev side ning töös on kasutatud kujundaja vanavanavanaema fotot.

Iga aasta juulis Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival on ühe erilise, 1990. aastate algul Viljandi Kultuurikolledžist levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See mõttelaad väärtustab tavasid, pärimust ja paikkondlikku identiteeti, püüdes aastasadade ja -tuhandete vältel kogunenud vaimseid väärtusi kohandada kaasaegse elukorraldusega. Selleks, et traditsioonid elaksid ning seeläbi tugevneks meie rahvuslik eripära ja muusikaline emakeel.


XXXI Viljandi pärimusmuusika festivali passid tulevad traditsiooniliselt müügile 1. detsembril kell 10.00. Selleks ajaks selguvad ka esimesed festivalil üles astuvad artistid.

KU päevatoimetaja

Share via
Copy link
Powered by Social Snap