Teisipäeval, 7. novembril kogunes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kutsel rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, et saada ülevaade sündimuse ja pereloomega seotud hoiakute ja väärtuste muutumisest Eestis.
Riisalo sõnul on sündimuse languse üheks põhjuseks ebakindel ümbritsev keskkond, mis ei soodusta perelisa planeerimist. „Kindlaks tehtud on see, et rahaline tugi toetuste näol on oluline, kuid vaid rahaline tugi lapsi saama ning peresid planeerima noori ei innusta. Me vajame terviklikku peresid väärtustavat keskkonda ning teenuste süsteemi. Lisaks peavad inimesed olema lootusrikkad, et homne on parem kui tänane. Praegusel ajal on aga just nimelt sellega kõige rohkem raskusi, kui vaadata, mis maailmas parasjagu toimub,“ lisas minister.
„Esmakordselt Eesti rahvastikuloos on nooremates põlvkondades toimunud muutus, kus soovitud laste arv on vähenenud allapoole taastetaset,” ütles rahvastikuteaduse professor Allan Puur, kes andis kohtumisel ülevaate sündimuse negatiivsetest rekorditest ning seda mõjutavatest teguritest.
Puur tõi oma ettekandes välja, et kui varasematel põlvkondadel on soovitud laste arv olnud üle taastetaseme (2,1 last) siis taasiseseisvuse ajal sündinutel on järelkasvu soov aga madalam. Kuna tegelik laste arv peres jääb enamasti soovitule alla, toob see kaasa laste arvu jätkuva vähenemise.
Empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu sõnul on laste saamise soov ajas muutuv ja seda nii isiku kui ühiskonna tasandil. „Me võime sõltuvalt eluetapist ja võimalustest ning ka partneri olemasolust ja tema soovidest lähtuvalt korrigeerida oma soove. Ühiskondlikul tasandil kasvab ühelt poolt teadlikult lapsi mittesoovijate osakaal, kuid teiselt poolt võib tegemist olla ka lühiajalise ehk keskkonnatingimustest tuleneva efektiga – ebakindlatel aegadel ollakse oma soovides tagasihoidlikumad,” lisas Kasearu, kes andis komisjonile ka ülevaate ühiskondlikest ja individuaalsetest pereväärtustest.
Sotsiaalkaitseministri sõnul on äärmiselt oluline peresõbraliku ja peresid toetava keskkonna loomine. „Pere loomisel antav kindlus, et ka mure korral on abi kättesaadav ning piisav on märkimisväärse tähendusega – olgu siis selleks näiteks elatisabi tõus tuleva aasta esimesest jaanuarist, harvikhaigustega laste suurem toetamine või lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitiste suurenemine,“ lisas Riisalo. „Senisest enam tuleb mõelda, mil moel innustada pereloomise eas inimesi isiklikul tasandil laste saamise kasuks valikuid tegema.“
Kohtumisel tutvustati ka peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi tööplaani ning plaanitavat rahvastikumuutuste üleriigilist alusuuringut.
Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni kuuluvad sotsiaalkaitseminister, siseminister, majandus- ja infotehnoloogiaminister, terviseminister, regionaalminister, kultuuriminister, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler, kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler, riigikantselei esindaja, siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler, siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler, Statistikaameti esindaja, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse esindaja, Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli esindaja, välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler.
Vabariigi Valitsus kinnitas 13. mail 2021 rahvastikupoliitika komisjoni loomise, mille eesmärk on koos valdkonna ekspertide ja erinevate ministeeriumide esindajatega rahvastikupoliitika valdkonna pikaajalisi ja mõjusaid lahendusi, sealhulgas ka rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku õigusloome loomine, rahvastikuprotsesside jälgimine, uuringute tellimine, soovitud arengu saavutamiseks meetmete väljatöötamine ja nende mõju hindamine, rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja- ja ajakohase andmevajaduse väljaselgitamine ning rahvastikustatistika vajaduse edastamine andmete kogujatele ja töötlejatele.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
EESTI II ELUJÕU KONGRESSI TEEMASEMINARIDE MEELESPEA
PEAMINISTRI RAHVASTIKUBÜROO LOOMINE TAAS PÄEVAKORDA
EESTI RAHVAS VAJAB KESTMISEKS PEAMINISTRI RAHVASTIKUBÜROOD
KITS KÄRNERIKS EHK „RAHVASTIKUSPETSIALIST” OTT KARULIN TEGUTSEB JÄLLE
PSEUDOPROBLEEMID TAKISTAVAD RIIGI PÕHISEADUSLIKU PÕHIKOHUSTUSE TÄITMIST
MIKS VAJAME EESTI RAHVASTIKUSTRATEEGIAT JA MITTE ARENGUKAVA
Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest
Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal
Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvastikust