EESTI KASUTATUD AUTODE TURU LÄBIPAISTVUS ON ÜKS HALVIMAID

Värskendatud andmete kohaselt oli 7,8% kõigist carVerticali poolt kontrollitud sõidukitest Eestis tagasikeritud läbisõiduga. Foto: Rita Park

Iga-aastane uuring, mida viis läbi autode andmetega tegelev ettevõte carVertical, leidis, et Eestis on jätkuvalt üks Euroopa petlikumaid kasutatud autode turge. Turu Läbipaistvuse Indeksis 25 riigi seas on Eesti 22. kohal, edestades ainult Leedut, Lätit ja Ukrainat. Kõige läbipaistvam riik on Ühendkuningriik, millele järgnevad Saksamaa ja Šveits.

Euroopa kasutatud autode turg ei ole kaugeltki läbipaistev, sest paljudel sõidukitel on tagasikeritud läbisõit ja varjatud kahjustused. Kuigi olukord eri riikides on erinev, kaotavad ostjad kogu Euroopas igal aastal petturitele miljoneid eurosid.

Autoettevõtte carVertical viimane uuring avaldas riigid, kus kasutatud auto ostmine on kõige riskantsem. Turu läbipaistvuse indeksiks nimetatud uuring reastab riigid mitmete näitajate abil, et teha kindlaks kõige läbipaistvamad riigid. Kahjuks ei ole olukord Eestis kuigi hea ja sarnaneb teiste Ida-Euroopa riikide suundumustega.

Eesti on turu läbipaistvuse indeksi järgi 22. kohal.

Turu läbipaistvuse indeksi järgi on Eesti 25 riigi seas 22. kohal. 7,8%-l kõigist carVerticali poolt kontrollitud sõidukitest Eestis oli tagasikeritud läbisõit. Kuigi täheldatud odomeetripettuste arv võib viidata märkimisväärsele langusele võrreldes eelmise aastaga, on see tulemus tingitud platvormi paranenud võimekusest tuvastada pettusi ja eristada neid tõhusalt tavapärastest vigadest andmete digiteerimise käigus. Keskmiselt on Eestis auto läbisõidumõõdikut muudetud 92 780 km võrra. Näiteks kui sõiduki tegelik läbisõit on 200 000 km, võivad petturid muuta selle 107 000 km-ks, et müüa autot kallimalt.

Mis puutub õnnetustesse, siis pooltel Eesti autodel (51,3%) olid väiksemad või suuremad kahjud, mille keskmiseks kahju väärtuseks oli 4308 eurot.

Eestis on 77,2% autodest pärit teistest riikidest. CarVerticalis kontrollitud sõiduki keskmine vanus on 10,6 aastat, mis tähendab, et sellised autod on juba oluliselt oma väärtusest kaotanud ja võivad ahvatleda kurjategijaid muutma nende läbisõitu ja tõstma müügihinda.

Naaberriigis Lätis on olukord veelgi hullem: 12,9%-l autodest on läbisõitu tagasikeritud ja 58,4% on kahjustatud. Samas on imporditud sõidukite osakaal sarnane (73%), mis viitab sellele, et tõenäosus saada kahtlase ajalooga sõiduk on sama suur kui Eestis.

Lääne turud ja Skandinaavia riigid on läbipaistvamad

Kõige läbipaistvam riik uuringus on Suurbritannia. Kuna britid ei ole huvitatud vasakukäeliste autode domineerimisest Mandri-Euroopas, on impordimäärad väga madalad (2,2%), mis on otseses vastavuses väiksemate pettuste arvuga kasutatud autode turul.

Suurbritannias on 2,7%, Saksamaal 3,4%, Šveitsis 2,4%, Taanis 4,1% ja Prantsusmaal 3,3% tagasikeritud läbisõiduga autot, mis on oluliselt parem kui mujal Euroopas. Kõigis neis riikides on impordi osakaal madal, neist kõige kõrgem on see Prantsusmaal (45,4%).

“Lääne turud ja Skandinaavia riigid on üldiselt läbipaistvamad kui Ida-Euroopa riigid, peamiselt rangemate õigusaktide, vähemate imporditud kasutatud autode ja kõrgema SKT tõttu elaniku kohta. Tugevama majandusega riikides on tavaliselt nooremad autopargid ja vähem pettusi, sest odavamaid sõidukeid valib vähem ostjaid,” ütleb autoekspert ja carVerticali kommunikatsioonijuht Matas Buzelis.

Kesk-Euroopa riigid, nagu Ungari, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik, asuvad turu läbipaistvuse indeksi keskel: nendes riikides on läbisõidupettused levinumad kui Lääne-Euroopas ja ka impordimäärad on kõrged.

Ida-Euroopa on autopettuste allikaks

Kõikide uuritud riikide seas on Ukraina, Läti, Leedu, Eesti, Rumeenia ja Poola turud kõige vähem läbipaistvad.

“Pettuste arv selles piirkonnas on seotud suurema imporditud autode arvuga, kuna autode andmed lähevad piiriüleste tehingute käigus sageli kaduma. Remondi kvaliteet on kaheldav ja kahjustatud sõidukite osakaal on keskmisest suurem. Samuti ei tee mõned riigid pettustevastase seadusandluse seisukohast piisavalt palju, et kaitsta avalikke huve,” selgitab Buzelis.

Kõige halvem on olukord Ukrainas, kus 8,5% autodest on tagasikeritud läbisõiduga ja 49,7% on kahjustatud. Samas on Ukrainas ka üks kõrgemaid impordimahte Euroopas – 82,4%.

Leedus, Rumeenias ja Poolas on imporditud autode osakaal samuti suur: vastavalt 75,7%, 66% ja 59,8%. Mis puudutab kahjustusi ja tagasikeritud läbisõitu, siis Leedus on 57,6% sõidukitest kahjustatud ja 8,3%-l läbisõitu muudetud, Rumeenias 59,1% kahjustatud ja 7,8%-l läbisõitu muudetud, Poolas 65,8% kahjustatud ja 4,9%-l läbisõitu muudetud.

Kuidas on turu läbipaistvuse indeks arvutatud?

carVerticali uuringus vaadeldi ettevõtte kasutajate poolt oktoobrist 2022 kuni septembrini 2023 soetatud tegelikke auto ajaloo aruandeid. Tulemused põhinevad 6 teguril:

  • tagasikeritud läbisõiduga autode osakaal
  • keskmine odomeetri tagasikerimise väärtus kilomeetrites
  • kahjustatud sõidukite osakaal
  • keskmine kahju väärtus
  • imporditud kasutatud autode osakaal
  • kontrollitud autode keskmine vanus

Kuna nende prognoositav mõju turu läbipaistvusele võib erineda, määrasid carVerticali andmeeksperdid neile teguritele erinevad väärtused. Näiteks on autoVerticali jaoks olulisem tagasikeritud läbisõiduga autode osakaal kui kontrollitud autode keskmine vanus konkreetses riigis.

Matas Buzelis, carVerticali kommunikatsioonijuht, selgitab, et miljonite autode ajaloo kontrollimise tulemuste töötlemine võimaldab ettevõttel näha kasutatud autode turgude suundumusi, ülevaateid ja prognoose.

Share via
Copy link
Powered by Social Snap