Fotogalerii
Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen
Kolmapäeval kogunesid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad käesoleva õppeaasta kolmandale loengule Hestia Hotel Strand Jurmala saali, kus Transpordiameti liiklusohutuse osakonna Pärnu, Viljandi, Saare ja Valga maakonna kontaktisik Sirli Tallo rääkis pea 400-le kohalviibinule ohutust liikumisest.
Nüüdseks juba 23 aastat liiklusohutusele pühendunud Tallo loeng sai kokku võetud paari lühikese lausega: „Liiklusohutuse osatähtsus meie igapäevaelus. Liiklemine – meie kõigi ühine vastutus.” Aga lektor alustas loengut sissejuhatavate mõtetega näiliselt kaugemalt ja tsiteeris möödunud sajandi Ameerika psühhiaatri William Glasser’i tõdemust, et me õpime vaid 10% sellest, mida loeme ja 20% sellest, mida kuuleme ning 30% nägemisest. Edasi 50% sellest, mida näeme ja kuuleme; 70% sellest, mille üle arutleme; 80% sellest, mida kogeme ja viimaks 95% sellest, mida õpetame teistele edasi.
Eilne loeng võimaldaski arutlemist nii enda mõtetes kui avalikult teiste kuulajatega jagamisel. Kuulates oli oluline loengu sõnumit kõrvutada oma seniste kogemustega ja mõelda, mida oleks väärikasse ikka jõudnutena õpetada nii manitsuste kui oma isikliku eeskujuga kümneid aastaid noorematele.
need inimesed on targad
Praeguste väärikatega umbes samaealine Kanada kirjanik ja tunnustatud juhtimisguru Robin S. Sharma on sõnastanud oma tõdemust äratuntavalt sarnaselt sellega, mida me ise oleme oma elus mõistnud. „Mõned inimesed õpivad vigadest mida teised on teinud – need inimesed on targad. Teised tunnevad, et tõelise õppetunni võib saada ainult isiklikust kogemusest. Sellised inimesed peavad elu jooksul tarbetult palju valu ja ahastust tundma.” Ja Tallo palus mõelda, milliste hulka saalikuulajad ennast arvavad?
Tallo soovitas esitada endale mõned tähtsad küsimused: „Kuidas teha rohkem õigeid ja ohutumaid valikuid? Kas ja mida mina ise saan teha, et olukord liikluses paraneks?
Aga kuidas hinnata üldse hetke olukorda Eesti liikluses? Tallo tõi esile huvitava tähelepaneku, et miskipärast on liiklusdistsipliin parem eelkõige Euroopa kuningriikides. Võrreldes Balti riikidega on Eestis asi palju parem võrreldes meist lõuna pool asuvate Läti ja Leeduga.
Kõige sagedasemaks õnnetuste põhjustajaks on konkurentsitult 95 protsendiga inimfaktor. Tee „süüks” võib pidada 28% protsenti juhtumitest ja 8% sõiduki seisundit. Möödunud aastal leidis aset Eestis üle 38 000 suuremat või väiksemat registreeritud liiklusõnnetust, keskmiselt 104 juhtumit ööpäevas – 1700 inimvigastust ja 50 surma saamist. Pärnumaal hukkus mullu kolm inimest ja viga saajaid oli 115.
Kas tulevad silme ette tänavapildis nähtud reklaamtahvlid osundusega: „Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja!” Ja lektor luges sõnad peale, et meil kõigil on laste liikluskäitumises täita olulist rolli. „Peatu, vaata ja veendu, et oled hea eeskuju!” Ja siia kõrvale mõtlema panev küsimus: kui suur on jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 km/h? Vastus peab ehmatama ettevaatusele: 40%. Seepärast peatu alati ülekäigul ja vaata ning veendu. Lektori küsimusele kui paljud peavad ennast eeskujulikuks liiklejaks, tõusis pea neljasaja hulgast üksnes kümmekond kätt. Siiski pidasid ennast headeks liiklejateks pooled.
Tallo kiitis Pärnu väga suurepärast kergliiklusteede võrgustikku
Teemaks oli ka jalgrattal liikumine. Kindlasti peaksid nõuetele vastaval jalgrattal olema valge ja punane helkur, samuti kodarate helkurid, pidurid, signaalkell, pimedal ajal ka valge esituli ning punane tagatuli. Kahtlematult tasub kasutada kiivrit ja teada mõningaid juhiseid. Kiivrit pähe asetades peaks otsmikule mahtuma kaks sõrme ja mitte rohkem. Rihmadest tekib kõrva alla V-täht ning rihma ja lõua vahele mahub üks sõrm. Tallo kiitis Pärnu väga suurepärast kergliiklusteede võrgustikku, mida tema kodulinnas Viljandis sellisel kujul ei ole. „Teeb kadedaks,” lausus lektor.
Muidugi rääkis Tallo helkurite vajalikkusest pimedal ajal liikumisel. Neid oli tal jagada kõigile kuulajatele. Lisaks harjumuspärastele nööri külge riputatavatele helkuritele võis näha veel mitut muud sorti helkurit: kinga- või saapapaelad, kindad, mütsid, vestid, lindid jm. Huvi nende järele oli suur ja kohati tekkis koguni nügimist, et ikka selle kõige ihaldatuma helkuri endale saaks… Pärnu Lastepargis on juba üheksal aastal ehitud helkuripuud, kuhu saab helkureid juurde panna ja vajadusel tarvitamiseks kaasa võtta.
Samal teemal:
ELUTERVEELU TOITUMISEST JA LIIKUMISEST AASTATES 60+
VIIETEIST AASTAGA SOTSIAALSEST KAITSEST NOATERAL KÕNDIMISENI