Foto: Kärt Saard
Eile, 16. septembril oli rahvusvaheline osoonipäev, millega tähistatakse osoonikihi vähenemisele piduri pannud Montreali protokolli aastapäeva.
36 aastat tagasi protokolliga ühinenud riikide ühise pingutuse tulemusena on osoonikihile ohtlike ainete kasutusest kogu maailmas suures osas loobutud.
Maad kaitsvat osoonikihti kahandavad ained ei ole valdavalt loodusliku tekkega, neid on loonud inimene ise ja need sisaldavad kas kloori või broomi. Esimene osoonikihti kahandav aine – freoon – võeti kasutusele 1928. aastal. Peagi avastati freooni ja teiste samalaadsete, esialgu imegaasideks nimetatud gaaside varjukülg, võime hävitada osoonikihti.
„Kui oli rahvusvaheliselt selgust saadud, et osoonikihi kahanemist põhjustavad ained, mida kasutatakse peamiselt külmutusseadmetes, konditsioneerides, vahutekitajatena mitmete materjalide tootmisel, aerosoolides, tulid maailma riigid 1987. aastal kokku ja astusid otsustavaid samme nende sünteetiliste gaaside turult kõrvaldamiseks“, ütles Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Kaidi Kiil.
Suurem osa osoonikihti kahandavatest ainetest on praeguseks kasutuselt kõrvaldatud. „Sel kümnendil on osooniauk Antarktika kohal hakanud vähenema ja loodetakse, et see taandub 1980. aasta tasemele selle sajandi keskpaigaks,“ lausus Kiil.
Lisaks on Montreali protokollil suur roll ka kliimamõjude vähendamisel. Alates 2019. aastast reguleerib protokoll ka fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist. Nende gaaside järkjärgulise vähendamisega võib kaasneda kuni 0,5 °C soojenemise vältimine aastaks 2100. Energiatõhususe meetmete rakendamine võib selle arvu kahekordistada.
Jätkuvalt on oluline osoonikihti hävitavate ainete ümbertöötlemine, seepärast on oluline neid sisaldavate seadmete kokku kogumine. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) käitluskeskuses jätkub keskkonnaohtlike külmaainete jäätmete vastuvõtu kampaania, kus külmaaineid sisaldavate seadmete hooldefirmad saavad tasuta loovutada lõppkäitluseks külmaainete jäätmeid.
Hea teada:
- Ilma osoonikihita jõuaks Päikeselt eralduvat UV-kiirgust liiga palju, seega kaitseb stratosfääris paiknev osoonikiht Maal asuvaid ökosüsteeme päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimestel põhjustab liigne ultraviolettkiirgus näiteks nahavähki ja katarakti ehk silmaläätse hägustumist.
- Eestis mõõdetakse UV-kiirgust Tõravere, Tallinn-Harku, Roomassaare ja Pärnu-Sauga meteoroloogiajaamades alates 1994. aastast.
- Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal.
- Montreali protokolli toetab 2019. aastal jõustunud Kigali muudatus, mille abil vähendatakse fluorosüsivesinike (HFCde) kasutamist. HFCd ei kahjusta küll osoonikihti, kuid need külmaained on võimsad kasvuhoonegaasid.
KU päevatoimetaja