Tiivi Siffer-Jugar, kohapealt
Urmas Saard, toimetaja.
Paarkümmend päeva pärast Saaremaa ooperipäevi asendus hiiglaslik ooperilava Kuressaare lossi samal küljel Ülo Kannisto ehitatud laululavaga, mis mahutas ca 1200 koorilauljat ja saatemuusikat teinud Urmas Lattikase ansambli ning taasiseseisvumispäeva eelõhtul, 19. augustil, võis lasta jälle Vaba Rahva Laulul kõlada.
Ülo Kannisto ettevõtmisel ja Marika Kannisto erilisel toel sai Vaba Rahva Laulu traditsioon alguse Kuressaares 2012. aastal lossi vastasküljel asuval väljakul. Lisaks viiele korrale Kuressaares on Vaba Rahva Laulu pidu toimunud Tartus, Keilas, Põlvas, Paides, Pärnus, Haapsalus, Rakveres ja Tallinnas ning kuraditosin aastat hiljem jõudis ringiga uuesti traditsiooni sünnilinna tagasi.
XIV Vaba Rahva Laulu ühendkoori juhatas nüüdki taas Lauri Breede ja kolme tunni pikkusel kontserdil esinesid solistidena Marko Matvere, Andri Lobjakas, Nele-Liis Vaiksoo, Alen Veziko, Boris Lehtlaan, Märten Männiste, Merit Männiste. Päevajuhtki oli jälle Veikko Täär.
Muidugi laulsid kuulsad artistid isamaalisi ja teisi rahva südames koha leidnud kauneid laule või lihtsalt ilusaid tuntud laule ikka eesti keeles ja meeles.
et inimeste näolihased juba enne laulmist naerule pingutada
Laulupidu algas ühise hümni laulmisega, viiuliga saatis otse Mehhikost saabunud Tõnu Raadik. Nele-Liis Vaiksoo kaasas publiku laulu „Kui Kungla rahvas” laulma, visates seejuures vürtsikat nalja, et inimeste näolihased juba enne laulmist naerule pingutada.
17. augustil tähistas 1960. aastal Tapal sündinud Urmas Lattikas oma sünnipäeva, mida on meelde tuletatud vist kõigil taasiseseisvumispäeva-aegsetel kontsertidel. Nii teadustas seda Veikko Täär nüüdki, kui koor asus laulma tema loodud laulu „Väike maa”, mille sõnade autor on Leelo Tungal.
„Kui Boris Lehtlaan tuleb oma mehena kuu selgas ja tähed peatsis või juustesse põimitud, siis peaegu samamoodi tuleb kuu selgas ja päike kaelas Saaremaale lähedal elav Lihula mees – üks noor mees, keda paljud võibolla ei tunne,” jutustas Täär. „Aga kes teavad, ütlevad, et see on kvaliteet: Andri Lobjakas!”
Anrdri ise tutvustas ennast tagasihoidlikult kui „ise hakanud soss-sepana”. Tema esitatud kolme laulu autorid või kuulsaks laulnud inimesed on kahjuks juba lahkunud. „Ja sellega seoses on mul täna kaasas üks talisman, mille omanik on juba 22 aastat lahkunud. Ma loodan, et see talisman toob mulle täna õnne,” selgitas Andri. „Ja see talisman on Mati Nuude originaalpintsak.” Uudis kutsus esile rahva imetleva hüüu. Esimesena laulis ta varalahkunud Ardo Juhkovi „Minnes kodunt”: „Kodust läksin siis kui poisiohtu olin veel…”
Andri hääles võis aimata Mati Nuude tämbrit
Teine laul vajas Tääri sõnul suurt sissejuhatust, sest see lugu võib olla paljudele justkui tuttav, teistele ülituttav, kolmandatele liiga tuttav (rahvas naeris heatahtlikult naljale kaasa). „Nimelt, Kihnu Virve on võrratu meister. Virve, kuuled, Virve naerab seal üleval oma heleda healega. Kuuled?” [Täär vaatas pea kuklas üles] Ta on väga rõõmus, et tema „Mere pidu” lauldakse kogu aeg ja sellest on saanud justnagu rahvaviis. Andri hääles võis aimata Mati Nuude tämbrit, kui ta laulis „Valged kajakad kisavad rannal…” Rahvas lainetas lauldes kaasa ja Henn Rebane mängis taustaks Teppo tüüpi lõõtspilli, mida tehakse ainult Eestis.
Kogu kontsert on järelvaadatav YouTube kanalil. Esmaspäeval ütles Ülo Kannisto, et praegu tegelevad nad laululava lahti monteerimisega ja muuks ei jää hetkel aega. „Järgmise aasta kohta veel plaane pole,” lausus Kannisto.
Samal teemal:
VABA RAHVA LAUL TULEB PEALINNA
VABA RAHVA LAUL TEGI RAKVEREST EESTI TAASISESEISVUMISE AASTAPÄEVAL KÕIGE RAHVUSLIKUMA LINNA
KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD
Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus
