Fotogalerii
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Muinsuskaitse Seltsi näitus „Eesti riigipead 1918–2018“ jõudis Pärnumaalt Are koolist Pärnusse Raeküla Vanakooli keskuse fuajeesse, kus 18 papist riigipead täna külastajatele vaatamiseks oma kohtadele asetati.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Helle Solnask meenutas, et nende ühenduse poolt koostatud näitus avati esmalt 2015. aasta veebruaris Tallinnas Okupatsioonide muuseumis. Järgnevalt on näitus rännanud mööda Eestimaa koole, muuseume, raamatukogusid, arhiive, valla-, rahva- ja kultuurimaju. Näitusele on välja pandud 18 riigijuhi figuurid. Igast riigipeast näeb elusuurust kujutist, mille esiküljel portreefoto, samuti pildid tema elust ja tegevusest. Figuuri tagaküljelt saab lugeda lühielulugu eesti ja inglise keeles.
Näitus on jõudnud ka välisriikidesse. Helsingis lisandusid esmakordselt presidentide Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese figuurid. Praegu puuduvad veel Kersti Kaljulaid ja ametis olev president Alari Karis. Alates 1918. aastast tänaseni on Eestil olnud koos praegusega 20 riigipead.
1938. aastal lahutati riigipea ja valitsusjuhi institutsioonid ning Riigikogu valis Eestile presidendi
Eesti omariikluse alguses täitis riigipea ülesandeid Ajutise Valitsuse Ministrite Nõukogu esimees, seejärel peaminister. Põhiseaduse kehtima hakkamisel 1920. aastal nimetati valitsusjuht riigivanemaks. 1934. aastal oli Konstantin Pätsist peaminister riigivanema ülesannetes, 1937. aastal sai temast riigihoidja. 1938. aastal lahutati riigipea ja valitsusjuhi institutsioonid ning Riigikogu valis Eestile presidendi.
Neist viis olid sunnitud tegutsema paguluses. Eesti riigipeadest hukkas nõukogude okupatsioonivõim neli, vangistuses suri viis ja üks läks enne vahistamist vabasurma. Kodumaale on ümber maetud viis võõrsil surnud riigipead. Tänaseni ei ole teada kahe Eesti riigipea täpne saatus pärast arreteerimist, samuti on teadmata kaheksa riigipea haua asukoht.
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et näituse avamisel nende majas on ajalooliselt märgiline tähendus, sest Raeküla kooli saamisloos on otsene seos Eesti esimese presidendiga. Seepärast avatigi näitus keskuse suures fuajees, mille otsaseina kaunistab Konstantin Pätsi portreemaal.
KU päevatoimetaja