Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest, näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta.
Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.
Vaatlusandmed tuleb sisestada rakenduse PlutoF GO kaudu või platvormil PlutoF, kust need jõuavad portaali elurikkus.ee. Täpsema vaatluste tegemise juhendi leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt.
Eesti Ornitoloogiaühing julgustab vaatlusi tegema ja esitama nii rannikul kui ka sisemaal elavatel inimestel, eriti on oodatud teave Rapla-, Järva-, Jõgeva- ja Põlvamaalt, samuti Lääne- ja Ida-Virumaalt.
Aastaid lindusid pildistanud Sindi fotograaf Helen Parmen ütles, et sellel aastal pole veel kedagi näinud. „Isegi rähnid ei trummelda hommikuti pargis.”
Seevastu ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator Tiiu Tali rääkis, et linnuvaatlejad on tänavu juba vaadelnud esimesi üksikuid rändlinde nagu hallhani, kaelustuvi, kiivitaja või põldlõoke. “Tegemist on lähiränduritega, kes on talve veetnud näiteks Lääne-Euroopas või mujal lähematel talvitusaladel. Suurem lindude ränne on alles ees ja rände tippaeg on aprilli lõpus ja mai alguses, mõned kaugrändurid Aafrikast ja Aasiast saabuvad alles mai teises pooles,” lisas Tali.
Eesti Ornitoloogiaühing kogub ornitofenoloogilisi vaatlusi juba 1922. aastast. Eesmärk on koguda andmestikku esimeste saabunud rändlindude saabumisaegade kohta.
KU päevatoimetaja