Riigikogu valimiste puhul on täna heisatud lipud, et anda au Eesti Vabariigi demokraatlikele väärtustele. Sinimustvalged lipud lehvivad kõigil riigi- ja omavalitsusasutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Samuti heisatakse valimispäeval lipud valimisjaoskondade hoonetele ning trikoloori võivad heisata kõik teisedki. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kell kaheksa ja langetatakse päikeseloojangul.
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, kellele kuulub seadusandlik võim. Riigikogu valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval igal neljandal aastal, valida saavad vaid Eesti kodanikud.
Riigikogu kodulehel selgitatakse, et lähtuvalt Põhiseadusest on Riigikogu valimised vabad ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel ja õigus valimistel kandideerida kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel.
Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida alates 21 eluaastast. Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja.
Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi.
Valimistulemused selguvad kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Alles pärast seda jaotatakse üleriigilised kompensatsioonimandaadid. Mandaate on kokku 101 ehk sama palju kui kohti Riigikogus ja need on jagatud valimisringkondade vahel. 2023. aastal on kanditaate 968. Täna valime millist tulevikku oma riigile soovime.
KU päevatoimetaja