Fotogalerii
Rait Pärg tõi Nikolai tänaval asuvasse Pärnu linnagalerii kunstnike majja viisteist puidust voolitud kujutist, millele loodus oli juba eelnevalt sobivad kontuurid ette andnud. Eile avatud näitust näeb kuni tuleva aasta seitsmenda jaanuarini.
Näitusega tähistab Pärg kolmekümne aasta möödumist esimesest isikunäitusest omaaegses Pärnu koduloomuuseumis Aia ja Rüütli tänava nurgal. Kui palju sarnaseid kunstnikule isikupäraseid näituseid ühtekokku on olnud, Pärg kohe vastata ei tea. Nostalgilist meeleolu loovad tollest ammusest sündmusest – esimesest näitusest – kaks maali: eesruumi seinal ripub maal „Mees naisele, oota veidi” aastast 1991 ja suures saalis on „Katastroof”. 1984. aastal Tartu kunstikoolis valminud õlimaalil näeb vähemärgatavalt raudteevaguneid, mis viitab eestlaste küüditamisele. Tänases päevas vihjab maal nii eestlaste kui ukrainlaste ühisele kannatusele, mida põhjustavad venelased. Rait ütleb, et poliitika on olnud läbi aegade tema jaoks oluline teema, millest ei saa mööda vaadata.
„Skulpturina on tulnud sageli arvestada tellija ootustega ja siis pole alati päris vaba oma loomingus olnud. See näitus koosneb sajaprotsendiliselt ainult minu enda loomingulisest mõttest,” selgitas Pärg.
Taaskasutuse kaupluse riiulitelt valitud nukkude pead ja käed võimaldasid puitu sümbioosida täielikumaks kunstiteoseks
Lepa, tamme, saare oksad on kunstniku ateljee lähedal märgatud metsarisu, mis tugeva tuule või maruga murdunud ja maha langenud. „Mul on akna taga kogu see lepistik ja need puuoksad.” Puude vahelistel radadel jalutades ja nähes neis aimatavaid kujundeid andis meister koorimise, silumise ning lihvimisega puule uue elu. Taaskasutuse kaupluse riiulitelt valitud nukkude pead ja käed võimaldasid puitu sümbioosida täielikumaks kunstiteoseks. Sellest ka näituse nimetus „Sümbioos”. Küsimusele, miks puuduvad täieste juures sildikesed töö nimetusega, vastas Pärg, et mõtles ka sellele ning nimetas koguni mõned näited (“menopaus” jt.), kuid jättis siiski sedakorda nimetuste otsimise näituse külastajate hooleks.
Pilkupüüdev on täpselt põranda ja lae vahele mahtunud „malakas”, mis oleks justnagu spetsiaalselt välja mõõdetud. Tegelikult oli Pärja sõnul lugu selline, et tal polnudki meeles näitusesaali kõrgusega arvestada, kuid taies mahtus kõrgustpidi ruumi puhtalt juhuse tahtel ja juhatusel. Valdavalt kujutavad miniatuursed taiesed naiste kehasid, siiski on nende hulka ära eksinud ka üks meheliku vormiga kujund. Sekka ühe teiba otsas ka taaskasutusest leitud vene Miša pea, mis peaks meenutama Moskvas peetud olümpiat aastast 1980. Selle peale avas Pärg tugeva paugu ja kõrge korgi lennuga Советская шампанская pudelid, millega kinnitati näitus päriselt avatuks.
Urmas Saard