NOBELI PREEMIA SAANUD ZELINGER ON ERANDLIK

Repliik

Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna käsitleb Joosep Tammo YouTube kanalil tänavu kvantfüüsikas Nobeli preemia pälvinud Austria füüsiku Anton Zeilingeri vaateid religioonile.

„Teadlaste hulgas kohtame umbusklikku või isegi eitavat suhtumist religiooni. Zeilinger on siin erandiks,” tõdeb Tammo ja meenutab, et Albert Einstein olevat kord öelnud, et Jumal ei heida täringuid. Sellega väljendas teadlane oma eitavat suhtumist määramatuse printsiipi kvantfüüsikas. „Tõsi, hiljem ta siiski möönis kvantfüüsika võimalikkust. Kvantide maailm kubiseb aga tõe poolest tähelepanuväärsetest nähtustest ja on olnud jätkuvalt tänapäevani paljudele teadlastele väljakutseks. Kvantfüüsika nähtused – nagu näiteks, et osakesed võivad sama aegselt eksisteerida erinevates seisundites, korpuskulaarses või lainelises seisundis või võnkuda samaaegselt nii horisontaalselt kui vertikaalselt – ületavad inimlikku kujutlusvõimet.”

Zeilinger suutis möödunud sajandi üheksakümnendate lõpus eksperimentaalselt tõestada kvantfüüsika rajanemist juhusele, mille eest ta saigi Nobeli preemia. „Kui aga kvantide maailmas valitseb juhus, kas siis universumil polegi mingit plaani? Kuidas oleks see ühildatav kristliku kujutlusega Loojast Jumalast? Paratamatult satume sellise füüsikalise teadmise juurest filosoofia ja teoloogia valdkonn piirimaadele,” arutleb Tammo ja selgitab, et Zeilinger pole teoloogilisi ega filosoofilisi maailmakirjeldusi kunagi rünnanud. Zeilinger ütleb, et filosoofilised probleemid on teda kvantfüüsikaga tegelemise algusest peale huvitanud ning teadus ja usk on teadlase jaoks igati ühendatavad. Kahe distsipliini vahelised pinged ja konfliktid rajanevad Zeilingeri arvates asjaolul, et mõlemad pooled ületavad oma kompetentsuse piire. Teise poole positsioonide vääriti mõistmine olevat aga “katastroof”. Zeilingeri nägemuses täiendavad tegelikult teadus ja religioon teineteist.

“Iga loodusteadus peab möönma, et on olemas asju, mis asuvad väljaspool seletatavust,” ütleb Zeilinger. Ta on veendunud, et maailm ei ole ainult materiaalne. Kindlasti on veel midagi, mida loodusteaduslikult on võimalik vaadelda ja mõõta. Teoloogiline traditsioon olevat Nobel preemia pälvinud teadlase arvates Jumalale liiga palju omadusi omistanud. See viga olevat aga omane kõigile religioonidele. “Ma leian, Jumalat võib kogeda, aga selle üle ei peaks palju kõnelema.” ütleb Zeilinger.

Allikas: “Kvantfüüsikast ja religioonist”

Urmas Saard