Esmaspäeval toimunud Riigikogu täiskogu istungil vastas tervise- ja tööminister Peep Peterson arupärimisele ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta. Muuhulgas selgitas minister, et üldarstide keeleoskus ei ole vajalik.
Täpsemalt saab lugeda stenogrammist: „On sisenenud dipdlomi tunnustamise või kutse tunnustamise protsessi üksjagu arste ja õdesid ka Ukraina poolelt, aga need inimesed minu teada veel kas praktiseerivad üldarstina, kus keeleoskus ei ole vajalik või õeabina.
Monika Helme täiendava küsimuse peale vastas Peterson järgmist: „Ma kõigepealt ütlen seda, et seda, kas üldarst vajab eesti keele oskust või mitte, sõltub sellest, kas ta on patsiendiga kokkupuutes. Kõik patsiendiga kokkupuutes olevad arstid vajavad eesti keele oskust, selles ei ole kahtlust. Aga kui on positsioone, kus arstid saavad toimetada ka väljaspool, siis üldarsti pädevuse piirides on võimalik üht-teist tööd siiski teha.”
Kuidas sellest aru saada? Üldarst teeb üht-teist ilma sõnagi teiste med-töötajatega vahetamata ja lugedes patsientide haiguslugusid sõnakestki sellest mõistmata. Või mõtleb minister üht-teist tegemise all seda, et umbkeelne üldarst pühib haiguslugude kaantelt tolmu ja peseb põrandaid, mille pinda ta ise tallab?
Urmas Saard
Samal teemal:
TÕNIS LUKAS: EESTI KEEL PEAB OLEMA EESTIS PEAMINE TEABE- JA SUHTLUSKEEL
