Peaminister Kaja Kallas andis Riigikogule ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, milles on kokku lepitud Eesti riigile ja rahvale viis võrdväärset sihti.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on peaministri sõnul strateegiast kujunemas oluline riigi juhtimisinstrument, mis annab ühtlasi hea orientiiri, kuhu Eesti arenemas on. „See dokument koos oma numbrite ja kuiva statistikaga kirjeldab tegelikult seda, millises Eestis meie lapsed ja lapselapsed elama hakkavad.“
Strateegia seab sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, samuti selle, et Eestis oleks avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond. Majanduse osas seab „Eesti 2035“ sihiks tugevuse, uuendusmeelsuse ja vastutustundlikkuse inimese ja looduse suhtes. Elukeskkonnas on eesmärgiks, et see oleks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. Strateegia viiendaks sihiks on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemine. Peaminister andis ülevaate kõigi viie eesmärgi poole liikumise seisust.
Kõneldes strateegia esimesest sihist tõstis Kallas esile hea hariduse tähtsust, mille hoidmisel pole oluline ainult õpetajate palgatase, vaid ka turvaline, sõbralik ja kiusuvaba koolikeskkond. Rääkides hoolivast ja koostöömeelsest ühiskonnast tõi valitsusjuht välja, et 2023. aasta riigieelarve hõlmab mitmeid otsuseid, mis aitavad suurendada inimeste toimetulekut. Majanduslike eesmärkide poole liikumisest nentis peaminister, et geopoliitiline ebastabiilsus on suurendanud ka ebakindlust Eestis. „Samas on Eesti majandus seni olnud heal kursil, mis annab lootust, et varem või hiljem tuleme ka sellest kriisist tugevana välja.“ Elukeskkonna eesmärkidest kõneldes märkis Kallas, et 84,5% Eesti elanikest on oma elukeskkonnaga rahul, kuid arenguruumi on eelkõige hoonete energiatõhususe ning säästlike liikumisviiside osas. Riigivalitsemise eesmärkide juures rõhutas valitsusjuht, et Eesti jätkab ka tulevikus reeglitepõhise maailmakorra toetamist. „Jätkame Ukraina abistamist, sest teame, et aidates Ukrainat, aitame Eestit ennast.“
Kõne lõpetuses ütles peaminister, et „Eesti 2035“ annab sihid kogu Eestile ning selle elluviimiseks on vaja panust ja häid mõtteid kõigilt. „Pean oluliseks, et strateegia elluviimise käigus hoitakse sedasama avatud ja kaasavat joont, mis oli ka strateegia koostamisel. Igal aastal katsetatakse uusi võimalusi, kuidas Eesti elanikud saaks riigi pikaajaliste sihtide elluviimisel kaasa rääkida. Näiteks, just praegu on kogu novembrikuu jooksul käimas „Eesti 2035“ arvamusrännak kõikidele soovijatele. Inimesed üle Eesti korraldavad arutelusid oma sõprade, sugulaste või kogukonnaga ja saadavad ettepanekuid, kuidas ühes või teises valdkonnas riigi pikaajaliste sihtide poole liikuda.“
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
ARVAMUSRÄNNAKU TEEMADE PINGERIDA ÜLLATAB
LINDI RAAMATUKOGU ASUS ESIMESENA ÜLERIIGILISELE ARVAMUSRÄNNAKULE
ARVAMUSRÄNNAKU ÜLERIIGILISED ARUTELUD ALGAVAD PÄRNUMAAL LINDIL
ARVAMUSRÄNNAKUT KAVANDATAKSE JUBA KÜMNES MAAKONNAS
STRATEEGIA JA POLIITIKA ON KEELEALLIKATE PÕHJAL ERINEVAD ASJAD
JAAK UIBU: PEAKS KASUTAMA MÕTTEVIISI ARENGUSPIRAALIST KEERDTREPINA, MILLE MÕLEMAL POOLEL KÄSIPUUD
EHK PRESIDENT KALJULAID TEAB, MIDA JUSTIITSMINISTEERIUM EI TEA