Toimetuse repliik
Jana Paulman tundis, et peab seekord kirjutama hingest kantud sõnumiga ja astub reedel lugeja ette armastusega. Sõnum paljudele, kes on sedasama tundnud, aga ka üksikutele, kes just praegu seda vajavad.
Arutledes jõuab ta ehmatava tõdemuseni armastusest, mis tavapärases suhtes peaks küll looma midagi head, aga on hakanud tootma hoopis kurjust. Ja isiklikus kogemuses pöördub Jana seepeale iseenda poole: „Valust läbi minnes mööda mustade puude alleed ma kohtun sellega, keda tunnen kõige paremini – ISEENDAGA. Kui ma aga lasen iseennast kohelda halvasti, lasen endaga manipuleerida ja enda kallal vinguda, süüdistada, siis vean ma alt ju iseennast. Lõpuks ma ei saa usaldada iseennastki, sest olen sellele kõige kallimale olevusele – Iseendale lasknud haiget teha.”
Tänasest alates ära luba endaga jõhkralt käituda: „Ära lase endasse võõraid süüdistusi ja süütunnet! Haruta oma süda sealt kookonist lahti ja hoia teda õrnalt oma käte vahel, soojenda teda oma hingega ja kingi see ainult kõige väärikamale, sellele, kes hindab ja hoiab sind, sinu armastust ja ka iseennast.”
Kogu teemat käsitlev sisu avaneb ja võimaldab kaasamõtlemist juba reede varahommikul.
Külauudised