2010. aastal võttis Riigikogu vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade hulka ja tunamullu täiendas riigi seadusandlik kogu lipupäevade loetelu, lisades sinna ka vanavanemate päeva, mida tähistatakse iga aasta septembri teisel pühapäeval – tänavu siis 11. septembril.
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Perekondliku tähtpäeva puhul oodatakse sinimustvalgeid lippe heiskama kõiki teisigi. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, selgitab riigikantselei.
Tegelikult on mõnel pool Eestis vanavanemate päeva tähistatud ilma riikliku tähtpäeva statuudita juba varemgi. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ja avaldada austust vanavanematele laste ning lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ja armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ja võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga samuti ühiskonna jaoks tervikuna.
Sarnaselt emadepäevaga on vanavanemate päeva tähistamine algatatud Lääne-Virginias Ameerika Ühendriikides. Oak Hill’i koduperenaine Marian McQuade seadis läinud sajandi seitsmekümnendatel eesmärgiks avaldada toetust eelkõige üksikutele vanuritele hooldekodudes. President Jimmy Carter seadustas 1979. aastal oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana. Ameeriklastelgi langeb tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse maailma erinevates paikades kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana. Näiteks Kanadas, Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal. Kuid riigid tähistavad seda päeva erinevatel aegadel. Samas kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas seostub see katoliiklaste usupühaga.
KU päevatoimetaja