INTERVJUU KÜLAUUDISTE TEGEVTOIMETAJAGA

Urmas Saard, Külauudiste tegevtoimetaja. Foto: Kärt Saard / Külauudised

Täna avaldas Hillar Kohv oma blogis Hillar Kohvi Meedia intervjuu Urma Saardiga, mida saab nüüd lugeda ka siinse infoveski rubriigis ’teised meist’.

Urmas Saard, millal ja kuidas loodi portaal kylauudis.ee?

Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile kuuluv Külauudiste infoveski asutati 2010. aasta augustis mitmete tuntud elukutseliste ajakirjanike poolt ja on tänini vahelduva eduga katkematus järjepidevuses erineva sisu ja mahuga artikleid avaldanud. Algse mõtte kohaselt pidanuks võrguväljaanne vahendama uudiseid üleriigiliselt võimalikult paljudes omavalitsuste piirkondades asetleidvatest sündmustest, mis on valla või küla tasandil kohaliku elu edenemise seisukohalt olulised. See eeldanuks arvestatavalt suurt hulka kirjasaatjaid, n.ö külaajakirjanikke – seda sõna kõige paremas tähenduses. Tegelikkus on siiski kujunenud mõnevõrra teistsuguseks.

Millist kaastööd kylauudis.ee portaal avaldab?

Teemade valik on suhteliselt avar. Siiski suhtutakse teatava ettevaatlikkusega poliitilise varjundiga teemade käsitlusse. Kui ma 2015. aasta kevadel liitusin Külauudiste toimeka toimkonnaga, siis selgitas tollane peatoimetaja Aksel Lõbu, et portaali loojad võtsid kohe alguses sellise hoiaku, mis välistab poliitikasse sekkumise. Samas olen praktilise töö käigus kogenud, et tegelikult polegi väga hõlbus igal üksikul juhul aduda seda punast joont, mille ületamisel oled läinud märkamatult poliitikasse. Mõistan inimeste, kodanikeühenduste ja algatusgruppide soove ja ootuseid, aga teisalt tuleb austada asutajate tahet. Nii on tulnud üksikutel kordadel heale kirjasaatjale selgitada, mispärast sisult võibolla vajalik, huvitav ja põnev artikkel sobiks paremini mõnele teisele väljaandele. Vast oleks lihtsam öelda, et Külauudised hoiduvad erakondade omavahelistest ärapanemistest ja valimiseelsetest propagandistlikest kirjutistest.

oodatud on uudisnupud külaelust, väikeste kogukondade tegemistest, mis suures meediapildis kipuvad sageli jääma tagaplaanile

Väga oodatud on uudisnupud külaelust, väikeste kogukondade tegemistest, mis suures meediapildis kipuvad sageli jääma tagaplaanile, aga on ometi tähtsad. Külauudised saaksid siin olla suurepärases vahendaja rollis selliselt, et näiteks Abruka saare lugeja loeks teateid Peipsi veerelt või kusagilt Kesk-Eestist ning vastupidi. Kindlasti on lugeja märganud ka välisuudiseid Brüsselist Uuraliteni, Georgiast, Soomest, Lätist, Leedust, Valgevenest. Samuti vahendavad Külauudised uudiseid, mida mitte ükski teine väljaanne pole avaldanud. Rohkelt on uudiseid rahvusvahelise Y’s Men tegemistest, pea iga aasta 23. juunil saadab ta mälestustuld Pärnust võiduparaadi linna, on teinud täispikkasid reportaaže suvisest pööriööst Lätis ja Pärnus. Näiteid leiab veel päris mitmeid teisigi. Ainulaadsed reportaažid ja väiksemad uudisnupud on jõudnud valla paberlehtedesse ja erinevatesse ajakirjadesse. Sageli paluvad teised toimetused luba Külauudiste fotode kasutamiseks sündmustelt, kus neil pole olnud võimalik kohapeal viibida.

Kas teil on kaasautoreid igast Eestimaa külast või ootate, et oleks?

Kahjuks on viimaste aastatega kaasautorite hulk vähenenud üsna miinimumi lähedale. Möödunud aasta sügisel saatsime manalateele Jaan-Ivo Lukase, kes oli väga tubli oma reporteri tööga Jõgeva maakonnas. Aga innuka reporterina jõudis ka kaugemale. Mälestamist väärib meie teinegi Jaan – omaaegse Vigala valla aukodanik Jaan Viska, kes kirjutas Raplamaal, kuid kahjuks lahkus 2018. aasta oktoobris. Üheks kaasalööjate vähenemise põhjuseks võib pidada sotsiaalmeediaga „konkureerimist”. Facebooki saab kerge vaevaga ja otse sündmuspaigalt teha postitusi. Mõne minutilise ajalise nihkega võib hetk tagasi tehtud pildistamist ja lühikest teksti näha Facebooki seinal. Enam ei vaevuta põhjalikemaid ülevaateid kirjutama ja fotokvaliteedilegi ei pöörata erilist tähelepanu. Kindlasti oleks hea meel, kui keegi kohalik külaajakirjanik saaks seda usutlust lugedes taas uut innustust ja läkitaks oma kaastöö Külauudistele.

Elina arvel on rekordhulk artikleid, mida ta on paljude aastate kestel avaldamise kõlblikeks toimetanud

Kes on nimetatud portaali peatoimetaja?

Praegu on peatoimetaja Elina Allas, ajakirjanik, luuletaja, eesti keele õpetaja. Elina arvel on rekordhulk artikleid, mida ta on paljude aastate kestel avaldamise kõlblikeks toimetanud. Praegused igapäevased töökohustused ei võimalda tal palgatöö kõrvalt Külauudiste artikleid toimetada ega ise värskeid uudiseid vahendada. Ent lehe töös hoidmiseks tegeleb ta mitmesuguse administratiivse tööga, mis on samuti väga vajalik.

Ega kaastöö eest honorari ei maksta?

Üldjuhul puudub Külauudistel võimalus honorari maksta. Portaal on lükatud käima sisuliselt 0-rahaga. Portaali platvormigi on hooldatud ja uuendatud heade IT spetsialistide abiga täiesti tasuta. Siiski kaasnevad möödapääsmatud kulud, mis seotud keskkonna haldustasuga. Kogu infoveski sisu toodetakse õhinapõhiselt ilma vähematki rahalist hüvitist saamata päevatoimetajate tööga. Tööd tehakse vabatahtlikena samadel põhimõtetel nagu seda kohtame Toidupangas, Lõvide ja Y’s Men ettevõtmistes või kus iganes. Naljatledes võib öelda, et teeme seda kõike enda lõbuks ja meil on hea meel, kui leidub jätkuvalt lugejaid vaatamata praeguse infotulva väga suurele mahule ajakirjanduses ning sotsiaalmeedias.

Milliseid ameteid on Urmas Saard siiani pidanud ning kas Külauudiste portaali toimetamine ongi praegune töö, või teete ka muud tööd?

Teen ka muud tööd kui naine kodus mingi korralduse annab, aga esimene amet oli posteljoni töö, mida tegin Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise kõrvalt. Pärast teenistust Nõukogude okupatsiooniarmees töötasin lühemat aega Rannahoone katlakütjana. Samal ajal astusin Pärnu Kommunisti juures avatud Žurnalistika Rahvaülikooli, kus omandasin esmased teadmised ajakirjandusest. Harjutasin uudiste, intervjuude, reportaažide, portreede ja arvamuslugude kirjutamist ning hakkasin kohalikule partei häälekandjale kaastööd tegema. Teenisin siis oma esimesed honorarid ja sain rahvaülikooli lõputunnistuse. Järgmine töökoht oli Pärnu Metsakombinaadi metallitsehhis. Juhuslikel asjaoludel sattusin Eesti Vabariigi de facto taastamise tuultes ka eraettevõtet juhtima ja likvideerima. Proovisin kätt Pärnu ja Soome ehitustel, lammutasin ka üht Norra panka. Oluline pööre toimus 2007. aasta lõpul ja 2008. aasta alguses, kui Kalev Meedia kutsus mind oma palgale uudiseid tegema. 2009. aasta kevadel sõlmis minuga lepingu Ekspress Meedia. Toimetasin kuus aastat peamiselt Pärnumaa uudiseid Pärnumaa märkmikus. Sisuliselt tegin kaastööd kõige rohkem Maalehe veebile, aga ka paberlehele. Pärast lepingu lõppemist ja seoses pensionile jäämisega pakkus Aksel Lõbu mulle võimalust toimetada Külauudiste administreerimise keskkonnas, kus mul lubatakse siiani oma parema äranägemise järgi valida teemasid, toimetada kirjasaatjate töid ja kirjutada ise sellest, mida oluliseks pean.

Hillar Kohv

Allikas: Hillar Kohvi Meedia