muuli rajamise vajadusega. Foto: Kesknädal
Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas 22. märtsil Narva-Jõesuu linnapeale Maksim Iljinile ja kohalikele ettevõtjatele, et läheb valitsuselt taotlema raha Eesti julgeolekule olulise Narva-Jõesuu muuli rajamiseks.
„Me peame koos keskkonnaminister Erkki Savisaare ja siseminister Kristian Jaaniga muuli ehitamiseks ministeeriumide võimalused läbi vaatama ja vajadusel taotlema rahastamist riigieelarvest, sest tegemist on väga olulise objektiga,” lausus Aab.
Muuli rahastamist oleks võimalik alustada 2023. aastal. Kuna projekt ja planeering valmis mullu, siis ligi seitse miljonit eurot maksev rajatis antaks tellijale üle 2024. aastal, sest ehitamiseks kulub aasta.
Muuli puudumise tõttu jõesuudmesse kandunud liiv takistab juba praegu Soome lahe ja Narva jõe vahelist laevaliiklust ning isegi piirivalvekaatrite liikumist
Rahandusministeerium avaldas Facebooki kodulehel, et Narva jõe teiselt kaldalt algab praegustes oludes Eestile agressioonitsoon, mistõttu kujutab Narva-Jõesuu muuliala korda tegemine endast julgeoleku prioriteeti. „Riik peab siin linnale appi tulema, et projekt valmiks esimesel võimalusel,” toonitas Rahandusministeerium.
Narva-Jõesuu linna arengule annab muuli ehitamine tugeva sotsiaalmajandusliku tõuke, sest avab ukse suurtele erainvesteeringutele. Mitu Narva jõe suudmes nii tööstust kui ka kinnisvara arendada soovivat ettevõtjat seavad muuli valmimise eelduseks investeerimisotsuse langetamisel. „Praegu ettevõtjad ootavad, sest Narva jõele merelt ligipääsu puudumine takistab nende äriplaanide realiseerimist,” tõdes Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.
Muuli puudumise tõttu jõesuudmesse kandunud liiv takistab juba praegu Soome lahe ja Narva jõe vahelist laevaliiklust ning isegi piirivalvekaatrite liikumist. Madala veetaseme korral muutub jõesuue jalgsi läbitavaks, mis kujutab endast julgeolekuohtu, sest Venemaa rajab mõne kilomeetri kaugusele Narva-Jõesuust 5000 inimesele kavandatud majutuskompleksi, millest räägitakse kui pagulaskeskusest. Kui muuli kohe ei rajata, säilib veetee Narva jõele üksnes Venemaa territooriumil, mis piirab Eestile oluliselt jõe kasutamist.
KU päevatoimetaja