HEAS KOOSTÖÖS LEEDUKATEGA SÜNDISID ÜLLATUMINE JA NAERUTAMINE

Fotogalerii

Aasta viimasel esmaspäeval ja teisipäeval üllatasid Leedu Vievise linna külalised Pärnut. Raeküla Vanakooli keskuses anti paar etendust, milles esimesel päeval osalesid kõrvuti leedukatega ka eestlased.

1 2 ... 5 ►

Vievise kultuurikeskuse juhataja Audrone Stepankeviciute rääkis, et Vievise ja Raeküla Vanakooli keskuse vaheline koostöö on kestnud tublisti üle kümne aasta. „Neil päevil teostus ühisprojekti „Kultuuride sild: Vievis-Pärnu” („Kultūrų tiltas: Vievio-Pernu”) esimene koostöö, mida Leedu poolelt toetas rahastamisega meie kultuurinõukogu,” ütles projekti juht Audrone Stepankeviciute.

Vanakooli keskuse juhataja Piia-Karro Selg selgitas, et projekt “Kultuuride sild: Vievis-Pärnu” on paariaastane, mille tulemusel liiguvad erinevad kultuurigrupid Pärnust Leetu Vievisse ja vastupidi Leedust Eestisse. Esimeseks koostööks oli nüüd Vievise kultuurimaja rahvateatri visiit Pärnusse. Aset leidis draamateemaline töötuba Vievise teatri, Raeküla Vanakooli noortekeskuse ja Rändnukuteatri Nõu Puu osavõtul. 27. detsembri õhtupoolikul kanti ette ühistöö viljana valminud video- ja valgusefektide rohke “Surprise” („Üllatus”). Lavastus sündis Adam Mickiewiczi teose “Virtuoso” põhjal.

Etenduse lavastaja oli Vytautas Mikalauskas, täites ühtlasi näitemängus peaosa. Teisena asus näitleja rollis Justina Bendinskyte.

Audrone Stepankeviciute ja Vytautas Mikalauskas rääkisid, et Adam Mickiewicz on andnud maailmakuulsa luuletajana oma osa inimkonna kultuuri edendamiseks värsside kaudu. Tema looming pole kaotanud sära ja väärtust tänapäevalgi. Poeet sündis 1798 . aasta jõululaupäeval praeguse Valgevene Novogrudeki linnakese lähedal – paigas, mis tollel ajal kuulus Leedule. Seepärast pidaski poeet oma kodumaaks Leedumaad. Olenemata asajaolust, et kõikjal nimetatakse teda Poola-Leedu kirjanikuks ja rõhuasetusega Poolale, peavad leedukad teda ikkagi ennekõike oma rahva kuulsuseks.

Esmaspäeval etendunud „Üllatuse” tekst tugines paljus Piibli Vana-Testamendi vaimulikele-filossoofilistele mõtisklustele, inimese ja Jumala vahelisele suhtele. „Sellepärast asus saali põrandal ühe rekvisiidina ka kõrge maalritrepp, milles võis näha nn Paabeli torni sümbolit,” rääkis lavastaja. Olenemata inimese ponnistustest saada maailmas täielik valitsemise voli astus ikkagi vahele saatuse rolli mänginud näitlejanna Justina Bendinskyte. Inimene pidi alistuma saatusele.

Tuleetenduse peaosas oli Saule Vyšniauskaitė, lisaks pärnakad Meryem Genis ja Lili-Hanna Põlluäär.

Pärast etendust kutsus Ave Teeääre päeva lõppedes keskuse teisele korruse õppeklassi, kus toimus miniatuurne noorte varjuteatri etendus. Ave Teeääre on Vanakooli noortekas loovusringi juhendaja ja ühtlasi rändnukuteatri Nõu Puu eestvedaja, kelle loomes sünnivad järjepanu põnevad asjad. Varjuteatri etendust saatis klaverimänguga Gert Gentalen.

Teisipäeva hommikul toimus miskit esmakordset – nimelt teatrietenduse hommik Vanakooli keskuse aulas, kus leedukad kandsid ette paari aastasaja tagant tänapäeva toodud etenduse “Lahutamatud sõlmed”. Vaataja toolil istunud Gerallt Rhun arvas et tegemist oli läbinisti elava ja hea huumoriga lõbusa etendusega. „Keelest ei saanud küll aru, aga head karakterid ja kehakeel lubasid toimuvat mõista. Mina arvan, et meelelahutuslik etendus pani olenemata keele mõistmatusest toimuvat kaasa mõtlema. Meeldis eriti algus, kus üks osalenu rääkis ühest asjast ja teine hoopis millegist muust. Nii nagu ka päris elus: kui ei täpsusta, saame üksteisest valesti aru.”

Lisaks esmaspäeval osalenud näitlejatele nägi teisipäeval veel viite leedu näitlejat: Nijolė Anslaitiene, Antanas Anskaitis, Eligijus Ramanauskas, Dalia Charūnienė, Vladas Rudzinskas. Tenilisel poolel abistas Edita Vitkauskaite.

„Vaatajana võin öelda, et ega leedu keelest just palju mõistnud, kuigi teisipäevases etenduses kasutasid näitlejad väga professionaalselt ka venekeelset teksti. Igal juhul oli lõppeva aasta viimase nädala algus väljakutseterohke! Tegemist oli kogemusega, mis tõotab väga põnevat 2022. aastat,” võttis Piia-Karro Selg aasta viimase nädala kahe riigi vahelise vilje suursündmuse tulevikku vaatavalt ülirõõmsa tõdemusega kokku.

Audrone Stepankeviciute sõnul külastavad algaval aastal Leedut Eesti muusikalised, tantsu, ja folkloori kollektiivid. Vastu külaskäigule Eestisse tulevad erinevates žanrites muusikud, draama näitlejad, folkloristid, tantsijad.

Urmas Saard