⇒ 30. novembril saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõigi nelja sõjalise okupatsiooni päevade koguarvust, mis on 18 950
⇒ teadaolevalt asetab Vabariigi President Alar Karis sel päeval pärja Kuusalu kihelkonnas Valkla Vabadussõja mälestusmärgi juurde
⇒ päeva päikesetõusul võiks oma majale heisata sinimustvalge lipu!
Vähem kui kümne päeva pärast jõuab kätte omariikluse põlistumise tänupäev. Kuidas kulgevad ettevalmistused selle kordumatu tähtpäeva tähistamiseks? Milles seisneb ajaloolise päeva erakordsus? Küsimustele vastab Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.
Külauudiste lugejale on päeva juba mitmel korral tutvustatud, sama on teinud mõned teisedki väljaanded. Ometi ilmneb rohket teadmatust. Omariikluse põlistumise päevast kõneldes kergitatakse kulme ja küsitakse – mis päev see veel on? Kas teavitustöö on jäänud liialt väheseks või pole ajakirjandus pidanud päeva tähendust sedavõrd oluliseks, et seda rohkem riigirahvani viia?
Trivimi Velliste: Jah, tegemist on väga erakordse, loodetavasti kordumatu tähtpäevaga. Tänavu 30. novembril saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõigi nelja sõjalise okupatsiooni päevade koguarvust, mis on 18 950. Meie riigis on olnud kaks lühemat Saksa okupatsiooni ja kaks Nõukogude Vene okupatsiooni, millest teine kestis üle nelja aastakümne. Päeva ainulaadsus seisneb selles: kui edaspidi ei tule uut sõjalist okupatsiooni, siis on 30. novembri tähtpäev kordumatu. Valguse aeg saab pikemaks pimeduse ajast! Ja see vahe kasvab iga päevaga. Selle päeva saabumisest on ajakirjanduses juttu olnud, aga see on kadunud argiuudiste varju. Mõned ajalehed avaldavad selle kohta üht-teist ka n.ö. viimasel tunnil, mõni päev enne 30. novembrit.
Õhtul võiks kodudes katta söögilaua harilikust veidi pidulikumalt, süüdata küünla.
Räägiks mõne sõnaga veel päeva ametlikust nimetusest. Kõlanud on priiuse pööripäev, omariikluse põlistumise tänupäev ja teisigi mõttekujundeid. Kas peaks jääma ühe kindla nimetuse juurde või võiks kasutada erinevate rõhuasetustega nimesid?
Trivimi Velliste: Kuna selle päeva puhul on tegemist rahvaalgatusega, mitte riikliku tähtpäevaga, siis on igaühel vabadus otsida päevale sobivat nime. Kogu asi sai alguse juba kaheksa aastat tagasi. 27.03.2013 pühitsesime mäletatavasti priiuse põlistumise päeva. Tol päeval sai meie praegune, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast. Vajalikud arvutused tegid Muinsuskaitse Seltsi Tõru-klubi akadeemilise doktorikraadiga liikmed Uku Pihlak ja Tiit Riismaa. Esialgu rääksime oma vabaduse rekordi päevast, ent Toomas Kiho pakkus ilusama nime – priiuse põlistumise päev.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Praegu on tänavuse 30. novembri kohta jäänud enim kõlama nimetus – omariikluse põlistumise tänupäev. Eesti rahvas ei pruugi sel päeval korraldada suuri kogunemisi. Piisab, kui keskpäeval – kirikukellade saatel – asetavad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad jt. Vabadussõja ausammaste juurde lilli-küünlaid. Tegemist on tavalise tööpäevaga. Õhtul võiks kodudes katta söögilaua harilikust veidi pidulikumalt, süüdata küünla. Nõnda väljendaks eesti inimene vaikselt oma tänu kestva vabaduse eest. Mis aga kõige enesestmõistetavam – päeva päikesetõusul võiks oma majale heisata sinimustvalge lipu!
Muuseumi esisein värvub valgusvihkudest sinimustvalgeks
Kas mõni omavalitsus või kodanikeühendus paistab tolleks päevaks ettevalmistusi tehes rohkem silma?
Trivimi Velliste: Pärnu on Eesti riigi sünnilinn. Pärnu linnavalitsus on suhtunud lähenevasse omariikluse põlistamise tänupäeva väga osavõtlikult. Linnapea Romek Kosenkranius on lubanud panna lillekimbu nii Pätside kodumaja juurde Pärnu Raekülas kui ka Vabadussõja ausamba jalamile Alevi kalmistul. Pärnu Muuseumi esisein värvub valgusvihkudest sinimustvalgeks. Muuseum avab samal päeval ka pagulaskunstnik Erich Lepsi näituse. Lepsi sünnist möödub 120 aastat. Oli ju pagulastel väga kandev osa Eesti riikluse hoidmisel pikkade võõrvõimu aastate jooksul.
Aga mujal Eestis? Kas päevaga tuleb kaasa ka Riigikogu ja valitsus?
Trivimi Velliste: Riigikogu juhatus ja Eesti Lipu Selts teevad üleskutse heisata 30. novembri hommikul majadele riigilipud. Ainulaadse päeva hommik algab Toompeal päikese tõusul kell 8.50 piduliku lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Lipu heiskab vabadusvõitleja ja vabadusvõitluse teenekas uurija Peep Varju. Teemakohane ettekandekoosolek algab kell 9.30 Toompea lossis. Toimuv kantakse üle veebis. Nagu öeldud, kell 12 helisevad kirikukellad üle riigi. Samal ajal leiab aset küünalde ja lillekimpude asetamine Vabadussõja ausammaste juures.
Mulle teadaolevalt asetab Vabariigi President Alar Karis sel päeval pärja Kuusalu kihelkonnas Valkla Vabadussõja mälestusmärgi juurde.
Pidulik talitus toimub Tartus Emajõe ääres asuva Vabadussõja ausamba juures. Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed läidavad küünlad Tõnissoni ausamba ja tema kodumaja juures. Kell 18 pühitsetakse mälestustahvel Enn Tartole Tartu Peetri kirikus.
Tänupühal saab pidada väiksemaid tänukoosolekuid kogudustes ja kodudes. Mõned Eesti meisterkokad kutsuvad tänuõhtusöögile inimeste kodudes.
Reklaam
Külauudistes jookseb juba mitmendat nädalat reklaam selle kohta, et on võimalik endale rinda kinnitada Priiuse pööripäeva rinnamärk.
Trivimi Velliste: Jah, Meelis Pääbo (Miniplast OÜ) on saanud kunstnik Lembit Lõhmuselt vastava kavandi. Tema lasi valmistada rinnamärgid ka kaheksa aastat tagasi. Toona oli märgil arv 7890 – esimese Eesti aja pikkus päevades. Huvi märgi vastu oli suur. Päev läheb mööda, aga märk jääb päeva meenutama.
Kogu tänupäeva pühitsemise on algatanud kuus Eesti ajaloomälule pühendunud seltsi, neist kõige aktiivsemalt Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Lipu Selts. Kutsume üles seda päeva meeles pidama! Kutsume üles selle päeva hommikul lippe heiskama!
Tänan ülevaate eest!
Urmas Saard
Samal teemal:
PRIIUSE PÖÖRIPÄEV – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE PÄEV
TRIVIMI VELLISTE: IME ON SÜNDIMAS!
