Fotogalerii
Dainius Viešūnas Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Vanakooli keskus koos oma pikaajalise toetaja Pärnu Y-klubiga tähistas 1. oktoobri rahvusvahelist muusikapäeva mitmel päeval järjest ühes külalistega Leedust.
Väliskülaliste vahendajateks olid Leedu väikelinna Vievise kultuurikeskus ja selle juhataja Audrone Stepankeviciute ning Y’s Men International Vilnius club. Esimese loeng-kontserti andsid külalised Raeküla kooli 6.a kl noortele. Kontserdi aitas õpilasteni tuua õpetaja Sirle Sikk. Noortele pakkusid muusikalist elamust ooperilaulja Dainius Viešūnas (tenor) ja pianist Fausta Hopenaité. Säärast klassikalist ooperihäält pole Pärnus varem kuuldud, rääkimata siis saalis viibinud noortest. Noorte kaasalaulmisel kõlas ka leedu rahvalaul “Balnokit, broliai, Zirgus”.
2. oktoobril toimunud väljasõidul Torisse laulis Dainius Viešūnas Fausta Hopenaité saaatel Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus. Eesti poolelt laulsid pärnakad Maria Toodo ja Gert Gentalen.
Esimesena laulis Dainius Viešūnas õhtusest rahulikust merest ja loojuvast päikesest mis justnagu põlenuks vee pinnal. Lühike kontsertkava jätkus looga väikesest saarest rahulikus vaikses meres. Jutustus magavatest kujudest. Muusikas kõlas rahulik merehingus. Kokku kuulis väikesearvuline publik temalt nelja laulu.
Raeküla seltsi ja Pärnu Y-klubi esindav Piia Karro-Selg kinkis kolmele Leedu külalisele väärtuslikud maalid. Nende tööde autor on Raeküla linnaosa esimene aukodanik ja Raeküla seltsi kõige vanem liige – 99-aastane Johanna Grauverk. Samuti saadi kingituseks auväärse naise koostatud raamatu „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, milles tema luuletused, neile loodud viisi noodid ja tema maalide reproduktsioonid.
Tori kiriku taastajate ühenduse esimees Jüri Kask tutvustas külalistele Euroopa ainulaadset Eesti Sõjameeste Mälestuskirikut. „Olen Pärnu linna kodanik ja misjonär Toris. 33 aastat tagasi tulin Torisse vabadussammast taastama. Kirik on ehitatud aastal 1852. 1944. a 22. septembril Saksa armee taganedes lasid saksa sapöörid õhku Pärnu jõge ületava silla ja süütasid selle kiriku,” rääkis külalisi võõrustanud Kask, Tori valla kõrgeima tunnustuse, vapimärgi kavaler.
Tehes tagasivaate ajalukku meenutas ta, et pärast sõda üritas kohalik rahvas kirikut korrastada. Kiriku juurde koguti puitmaterjali, kuid võimudele see ei meeldinud. Anti korraldus müüride lammutamiseks. Lõhkumise korraldus anti Pärnu Teedevalitsusele. Ettekäändeks öeldi, et tee kurvi ääres asuv hoone segavat vaatevälja. Lammutamise korraldus tehti ülesandeks kohalikule teemeistrile Paul Varesele, kes sellest julgemeelselt keeldus. Siis tekkis mõte teha kiriku müüride vahele ALMAVÜ (toimetaja: ДОСААФ = Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту). Nii jäid müürid püsima.
Kahe leedu kodaniku nimed: Leedu president Aleksandras Stulginskis ja Leedu suursaadik Eestis Jonas Aukštuolis. Neile mõlemale on omistatud Vabadusristi III liigi 2. järk. „Vabadusrist on Eesti kõige kõrgem sõjaline autasu, mida antakse välja ainult sõja ajal.
„Väikerahval tuli valida halbade ja väga halbade valikute vahel. Aga armastus aitab elus püsida. Vastasel korral võib kurjuse käes hulluks minna,” arutles Kask.
Ta osundas kirikus asuvale unikaalsele altarile, mis koosneb kolmest veskikivist. Ülemine on toodud Lääne-Virumaalt Nigula mõisast. Teine toodi Läänemaalt ja alumine Saaremaalt.
Langetatud mõõgad tähendavad leina ja neid näeb mitmel pool kirikus. Kusagil ei ole mõõk püsti.
Kirik on maaküttel. Kirikus on ka talvel sooja +10 kuni 15 kraadi. Kontserdid toimuvad siin aastaringselt. Pühakojas leiavad aset traditsioonilised kogunemised: jüripäeval, mälestustule süütamine võidupüha eel, 31. augustil vene vägede lahkumise päeval, Vabadussõja alguse päeva tähistamine 28. novembril. „Sellel aastal ootame 28. novembril siia Rootsi suursaadikut ja meie uut presidenti.”
Sinna pääsevad üksnes väga väärikad inimesed
Kirikus on aukoht kapten Harald Nugiseksi pronksist büstile. „22. oktoobril täitub Teise maailmasõja kangelase sünnist 100 aastat,” mainis Kask ja lisas, et sedagi päeva tahetakse pidulikult tähistada. Siin on ka Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi büst. Kolumbaariumis on 204 kohta urnidele. Sada kohta sellele sajandile ja teine sada jääb järgmisse sajandisse, et side väärikate lahkunutega ulatuks maises mõttes üle aegade. „Paljud küsivad ostu võimalust, aga neid kohti ei müüda. Sinna pääsevad üksnes väga väärikad inimesed ja nad peavad seda ise tahtma. Näiteks need, kes on aidanud seda kirikut üles ehitada, taastada,” selgitas teejuht.
Selles kirikus on ette loetud iseseisvuse manifesti, 24. veebruaril 1918, Pärnus teatavasti päev varem.
Pingid, millel kirikulised istuvad, ka nüüdsed külalised, on toodud Rootsist.
Leedu külalistele näitamiseks avas Kask suure raamatu, millesse on kirjutatud kahe leedu kodaniku nimed: Leedu president Aleksandras Stulginskis ja Leedu suursaadik Eestis Jonas Aukštuolis. Neile mõlemale on omistatud Vabadusristi III liigi 2. järk. „Vabadusrist on Eesti kõige kõrgem sõjaline autasu, mida antakse välja ainult sõja ajal. Me tahame siia kirikusse panna tänutahvli Leedu kodanikele. Varem on avatud tänutahvlid lätlastele, Ameeriklastele. Järgmisena avame rootslastele. Aga tuleb ka Leedu päev.”
Kirikust väljumise järel sammuti Pärnu jõe äärde piknikule, kus Pärnu Y-klubi liige Mikko Selg pakkus seltskonnale enda valmistatud suppi. Tagasiteel liitus seltskonnaga Sindi muuseumi töötaja, samuti Pärnu Y-klubi liige, Kiki Pärnoja. Tema viis külalised ja teised huvilised lühikesele jalutuskäigule Pärnu randa ja vanalinna. Linnaga tutvumine algas Tallinna väravate juurest ja lõppes hävitatud Endla teatri mälestuskivi-maketi juures. Asukoht on ajalooliselt väga tähtis, sest just selle hoone rõdult loeti esmakordselt ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”.
Audrone Stepankeviciute Pärnu rannas
Päev lõpetati ühise piduliku õhtusöögiga, kus Audrone Stepankeviciute tegi lauavestluses põgusa ülevaate Vievise kultuurikeskuse arengust läbi aastakümnete ja praegusest tegevusest. Peatselt on oodata uue maja ametlikku avamist.
Sündmuse läbiviimist toetas oma rahvusvahelise muusikapäeva projektiga Pärnu Y-klubi, mida omakorda aitas rahastada Pärnu linnavalitsus. Piia Karro-Selg lausus päeva lõpetavalt, et muusika, laulu ja tantsuga on võimalik ületada kõik keelebarjäärid.
Urmas Saard
Samal teemal:
VIEVISE CON MOTO LAULIS PÕHJAMAAD JA KIITIS SINDI LINNA ROHELUST
