Rasestumisvastaste vahendite valik on täna suurem kui kunagi varem ning iga naine peaks leidma endale sobiva. Paraku aga ei ole teadlikkus erinevatest võimalustest ja rasestumisvastaste vahendite korrektsest kasutamisest ikka veel piisav, ütleb Confido ämmaemand ja seksuaaltervise nõustaja Iti Mall Koplik.
Ämmaemanda sõnul on äärmiselt oluline teha vahet, mis on rasestumisvastane meetod ja mis on hädaabi. „Olen kuulnud inimestest, kes kasutavad aborti rasestumisvastase meetodina ja kes on elu jooksul üle 40 abordi teinud. Selline käitumine ei ole mitte mingil juhul õigustatud. Meil on suur valik ohutuid ja kergesti kättesaadavaid vahendeid, mille abil rasestumist ennetada. Abordiga kaasnevad paratamatult riskid, mistõttu peaks abort olema tõesti vaid erandkorras tehtav valik,“ kommenteeris Koplik.
Ka SOS-pillid ei ole nõustaja sõnul mõeldud regulaarseks kasutamiseks. „SOS-pille tuleks kasutada ainult juhul, kui on juhtunud õnnetus – näiteks on kondoom purunenud. SOS-pillide hormoonisisaldus on väga suur ja nende kasutamine on organismile paratamatult üsna koormav. Lisaks võivad pillid põhjustada iiveldust, halba enesetunnet ja järelveritsusi. Noored ei saa sellest alati aru, et SOS-pillid ei tohiks olla püsiv lahendus, mida rasestumisest hoidumiseks kasutada,“ rääkis Koplik.
Pikaajaliseks kasutamiseks saab Kopliku sõnul valida paljude vahendite vahel. „Rasestumisvastased vahendid on naiste elu väga palju mõjutanud. On suur vabadus, et saame täna valida, kas ja millal lapsi soovime. Spermitsiidid, naiste või meeste kondoomid, tuperõngad, pessaarid, spiraalid – variante on väga palju. Enim kasutatakse Eestis antibeebipille, aga ka hormoonplaastreid ja implantaate. Valikus on ka hormoonsüstid, kuid need on veel vähe levinud,“ loetles nõustaja.
Põhiline aspekt, mille järgi rasestumisvastase vahendi valik otsustada, on inimese elustiil. „Kui üldiselt on antibeebipillid väga tõhus rasestumisvastane meetod, siis inimestele, kellel pole meeles iga päev õigel ajal pilli võtta, pole sellest meetodist kasu. Sel juhul võiks valida vahendi, mis ei nõua nii tähelepanelikku kasutamist – näiteks implantaadi. Implantaat vabastab vereringesse väikeses koguses hormoone ning omab toimet kolm või viis aastat, nii et selle perioodi jooksul ei pea inimene rasestumise pärast muretsema,“ rääkis Koplik.
Samas rõhutas nõustaja, et ainus meetod, mis kaitseb ka sugulisel teel levivate infektsioonide eest, on barjäärmeetod ehk kondoom. „See on väga tõhus rasestumisvastane vahend, mis on lisaks kõigile lihtsasti kättesaadav. Samas tuleb ka kondoomi puhul tähelepanu pöörata selle korrektsele kasutusele. Levinud vead, mida kondoomi kasutamisel tehakse, on selle tagurpidi peale panemine, kondoomi peale panemine hiljem kui suguühte alguses või sellega koos õli baasil libesti kasutamine, mis võib kummi kahjustada,“ kommenteeris Koplik.
Et leida endale sobiv meetod, soovitab ämmaemand konsulteerida spetsialistiga, kes aitab selgitada eri meetodite plusse ja miinuseid. „Ämmaemandad ei tegele ainult rasedatega, vaid on naise tervise spetsialistid terve elukaare vältel. Ämmaemandad oskavad nii noori kui ka täiskasvanuid erinevate seksuaaltervise küsimuste korral nõustada, olenemata sellest, kas inimene soovib rasedust planeerida või sellest hoiduda,“ selgitas Koplik.
Samal teemal:
SEKS VAIMSE TERVISE TEENISTUSES
NOORED TEGID ETTEPANEKU TÕSTA SEKSUAALSE ENESEMÄÄRAMISE VANUSEPIIR KUUETEISTKÜMNELE
