Käesoleva nädala kolmel päeval: kolmapäeval, neljapäeval ja täna on olnud Sindi gümnaasiumi õpilastel võimalik jälgida veeohutusalast veebiloengut, mille korraldasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö- ja rehabilitatsioonikorralduse II kursuse kuus tudengit.
Sindi noortele veeohutusest loengu pidamise mõte sündis Pärnu kolledži tudengitel ainetöö vajadusest viia läbi kogukonnaüritus. Mitmel rühmaliikmel on Sindi kogukonnaga isiklik side. Suvel on linna populaarseimaks kohaks väliujula, kuhu koguneb palju noori. Muret tekitavad lapsed ja noored, kes ei käitu turvaliselt, ohustades nii ennast, kui teisi suplejaid. Veeohutusalane veebiloeng kavandati 5.-8. klassi õpilastele. Osalejatena kaasati loengusse vabatahtlikud Päästeametist, Kristi Kaisi ja Merilin Aaslaidi, kes on ise Sindi juurtega. Pisut üle poole tunni kestvas loengus kõneldi kolmest supluskohast: Sindi väliujulast, Seljametsa karjäärist ja Pärnu rannast – ühtlasi ka üldisemalt nii jõest, karjäärist kui merest. Kõigil neil kohtadel on erinevused, mille iseärasusi ja neist tulenevaid ohte esile tõsteti. Lisaks räägiti esmastest päästmise vahenditest ja nende hoidmisest supluskohtade vahetus läheduses. Samuti oli jutuks päästeabi numbrile helistamisest.
Samal ajal kui keegi pontoonide alt välja ujub, võib mõni samas kohas plotilt vette hüpates tabada vee peale tõusjat
Sindi ujulas võib täheldada mõtlematuid pontoonmoodulite alt läbivaid sukeldumisi. Samal ajal kui keegi pontoonide alt välja ujub, võib mõni samas kohas plotilt vette hüpates tabada vee peale tõusjat. Jões ujudes tuleb arvestada võimalike tugevate vooludega, et vesi ei kannaks ohtlikesse piirkondadesse.
Karjäärid on kunstliku tekkega veekogud, mille põhjad võivad olla risustatud ja ujujaid vigastada. Pärnu rannas soovitatakse parajas sügavuses piki rannariba ujuda. Rannast ettevaatamatult liiga kaugele ujumine võib saada vähemate kogemustega suplejale ohtlikuks. Ettevaatlik tuleb olla õhkmadratsitega, et need ei kanduks liiga kaugele merele.
Päästevahendite stendidele on kirjutatud number, mis määrab asukohta. Õnnetuse korral piisab, kui teatada häirekeskusele vastav number. See välistab vajaduse pikemaks selgituseks, kus täpselt õnnetus aset leidis. Häirekeskusesse helistades on oluline konkreetne jutt: mis juhtus ja kus juhtus. Kõigile lisaküsimustele tuleb selgelt vastata ja ei pea kartma, et pikem jutt tekitaks abi pärale jõudmise viivitust.
Päästerõnga stendilt võtmine päästeharjutuste sooritamiseks pole keelatud, aga kindlasti tuleb rõngas endisele kohale samal kombel uuesti tagasi panna. Stendilt millegi minema viimine võib tähendada mõnele hätta sattunud inimesele tõsist terviseriket, halvemal juhul koguni surma.
üllatus breiktantsu treenerilt Marten Penult
Loeng lõppes meeleolukate kaadritega vees, räppimise ja breiktantsu klipiga. See on väike üllatus breiktantsu treenerilt Marten Penult.
Viimased kaadrid kutsuvad õpilasi osalema fotovõistlusel “Püüa emotsiooni”. Oodatakse ühte positiivse sisuga meeldivat fotot ja teist negatiivse sõnumiga pilti. Parimatele lubatakse magusaid auhindasid.
Urmas Saard