Tänavu langeb samale päevale nii 9. mail tähistatav Euroopa päev kui ka traditsiooniliselt mai teisel pühapäeval pühitsetav emadepäev, mille puhul heisatakse Eesti lipp.
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8 ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui kell 22. Lipupäeval heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Samuti on Eesti lipu heiskamise õigus elu-, äri- ja büroohoonete omanikel.
Riigikantselei sümboolikanõuniku teatel heiskavad Euroopa päeva puhul koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, Kaitseväe peastaap ja omavalitsusasutused.
Euroopa päev on pühendatud rahule, demokraatiale ja Euroopa ühtsusele. 1945. aasta 9. mail oli Euroopas esimene rahupäev pärast II maailmasõda. Rahupäeva viiendal aastapäeval tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine, millest sai alguse Euroopa lõimumise tee.
Emadepäeva tähistati maailmas esmakordselt Ameerika Ühendriikide Lääne-Virginia Graftoni kirikus 1908. aasta 10. mail. Eesti Vabariigis tähistati emadepäeva esimest korda Tartumaal Elva valla Kalme küla Uderna koolimajas 1922. aastal. Piduliku koosviibimisega päeva tähistamise korraldas kirjanik ja ühiskonnategelane Helmi Mäelo koos Naiste Karskusliiduga. Juba aasta hiljem tähistati päeva üleriigiliselt. Emadepäeva tähistamine muutus kiiresti üldrahvalikuks tähtpäevaks, mida peeti kuni nõukogude okupantide tulekuni. Uuesti seati emadepäeva tähistamine Eestis aukohale 1988. aastal.
KU päevatoimetaja