Pühapäeval, emakeelepäeva hommikul heisatakse hiljemalt kell kaheksa sinimustvalge lipp, mis jääb üles päikeseloojanguni. Eesti lipu heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid, samuti omavad selleks õigust kõik teisedki.
Eesti keele ja vilje päeva asuti esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Seda päeva tähistatakse Eestis juba veerand sajandit, heisates sinimustvalged lipud ja mõeldes eesti keele kasutusele ning väärtusele. Emakeelepäev on pühendatud eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Tolle päeva tähistamise mõtte ütles välja Sondas elanud kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks, kes alustas 1995. aastal emakeele kaitseks allkirjade kogumist. Keelemehe sõnul saanud ta innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast. Mitteametlikult tähistati mõnel pool emakeelepäeva juba 1995. aastal, kuid 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval peetakse teemakohaseid sündmusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja viljeasutustes. Emakeelepäeval korraldab rahvusringhääling heaks tavaks kujunenud e-etteütlust.
Eesti lipu saab heisata majaseinale või lipumasti. Majalipp kinnitatakse lipuvardasse, mille pikkus võiks olla umbes kolm lipukõrgust, enamlevinud on 2,5 – 3 meetri pikkune varras. Lipu parim asukoht paikneb peaukse kõrval. Hoone asumisel tänava ääres peaks vardahoidiku kinnitama maapinnast ~ 2,5 meetri kõrgusele. Samuti tuleks jälgida, et lehviv lipp ei puudutaks maja seina, katuse serva või puuoksi.
Vardahoidikut ostes võiks müüjalt küsida, kas hoidik on roostekindel ehk enne värvimist kuumtsingiga töödeldud, muidu võib rõõm heisatud lipust peagi asenduda murega rikutud fassaadi pärast.
Paljudele koduõuedele on püstitatud lipumastid. Iga masti kõrgusele vastab kindla suurusega lipp. Masti kõrgus ja lipu laius jäävad alati suhtesse üks kuuele, mille proportsiooni peaks silmas pidama.
Eesti lipu kasutamist ei tasu peljata. Lisaks riiklikult kehtestatud lipupäevadele võib lippu heisata ka perekondlikel tähtpäevadel, pidulikel sündmustel ja kauaoodatud külaliste saabumisel!
Eesti lipu heiskamisega saab igaüks teada anda isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest. Näiteks heisatakse sinimustvalge pulmade, sünnipäevade, kokkutulekute puhul.
Urmas Saard
Samal teemal:
