Tänavu Tartumaa Aasta Külaks kuulutatud Elva vallas asuv Kirepi küla on silmapaistnud originaalsete ja lustakate ettevõtmistega. Kogukonna eestvedajad hoiavad traditsioone ja mõtlevad sellele kuidas kohalik rahvas ennast turvalisemalt tunneks.
Külauudised vestles Udumäe talus külavanem Marju Jõksiga.
Marju Jõks, õnnitlen väärika tunnustuse puhul! Küllap tuli Tartumaa Aasta Küla tiitli saamiseks millegi erilisega silma paista?
Marju Jõks: Me oleme tegutsenud ja ikka ägedat ja lõbusat tegevust ellu viinud. Oma mõtete elluviimisel kasutame uudseid ideid. Nii tegime esimese video, saavutamaks võitu Elva valla kaasava eelarve konkursil. Tulemusena kogusime niipalju hääli ja vajaliku raha, et küla bussipeatusesse oli võimalik paigaldada LED valgustid.
Jõuludeks mähime jõuluvalgusesse ka oma Rõngu kihelkonnavärvides bussipeatused. Samuti hooldatakse neid ka suviti, koristades ja lillepottidesse lilli istutades.
Me teeme asju iseenda rõõmuks, kuid mõtleme ka sellele, et meie külasse tulijatel oleks siin hea ja turvaline olla.
Mida tähendavad teie külas lustakate hüüdlausetega sildid?
Marju Jõks: See oli üks lõbus ettevõtmine. Olime just võitnud Elva valla külade olümpiamängud. Täpselt samal päeval pani AHAA keskus üles oma pingi naaberkülasse Tartu-Valga maanteel. Sellest inspireerituna paigaldasime alleele hüüatussildid tekstidega Ihhiii, Ohhoo, Uhhuu. Need muutusid väga populaarseks ja tekitasid positiivseid emotsioone ja reaktsioone.
MTÜ Kirepi Kogukond sai „Tartumaa aasta projektivaba tegu 2019” tiitli just Ohhoo, Ihhii, Juhhuu ja Ehhee siltidega.
Muide kaks hüüatussilti meisterdasin ise. Ma ehitasin oma kodumajale teise korruse peale. Saan kõigega ise hakkama. Olen tüüpiline Eesti naine.
Meie kilesauna valisid kõik saunamaratoni külastajad 486 poolthäälega rahva lemmiksaunaks
Kuidas Kirepi küla jäädvustas end Eesti saunakultuuris?
Marju Jõks: Mulle helistasid saunamaratoni korraldajad ja tegid ettepaneku pakkuda päeva saunateenust Elva vallas. Panime oma küla Facebooki jutuguppi idee üles ja nädalaga pandi taaskasutusmaterjalidest kilesaun püsti. Saunas on kaks kerist. Kihvt protsess oli ka ööpimeduses ilma elektrivalguseta sauna ehitamine. Meie kilesauna valisid kõik saunamaratoni külastajad 486 poolthäälega rahva lemmiksaunaks.
Kuivõrd mõtlete ja tegutsete selle nimel, et Kirepi inimeste kodud turvalised oleksid?
Marju Jõks: Kirjutasime käesoleva aasta augustis oma aktiivgrupi jaoks esimese projekti, millega saime Tartumaa Omavalitsuste Liidu rahastusega soetada peagi kohustuslikuks muutuvad vinguandurid kõigisse küla majapidamistesse. Nüüdseks on andurid elanikele kätte jagatud ning Kirepi küla majapidamised tuleturvalisemaks muudetud.
Millised on traditsioonilised sündmused Kirepis?
Marju Jõks: Alati oleme tähistanud vastlapäeva, peame jõulusid ja oleme kausinad talgutajad. Lisaks omaalgatuslikele korrastustöödele anname oma küla siseselt panuse Teeme Ära talgupäevale kui Maailmakoristuspäevale.
Kirepis asuvas Kase talus on hästi palju loomi ja linde, keda saab vaatamas käia. Kase talu tutvustas ennast möödunud aastal maal elamise päeval.
Jaanipäeva traditsiooni mõjutas tänavu koroonaaeg. Enne lõppeva aasta jaanipäeva korraldasime matka „Tunne oma kodukohta”, mis pühendatud võidupühale. Kui piirangud mõneti leevenesid, siis organiseerisime Kirepi juulipäeva, mis oli jaanipäeva tavadega sündmus kuu aega hiljem. Olid mängud: mängisime kettagolfi, vedasime köit, viskasime hobuserauda.
Kirepi laadad olid kuulsad juba sada aastat tagasi. Neid peeti mihklipäeval endise kõrtsi praeguste varemete läheduses. Nüüd on samal kohal külaplats. Sellel aastal jäi laada taaselustamise plaan ära, kuid 2021. aastal teeme selle kindlasti teoks, lisame ka meelelahutust.
Hoidun hirmumõtetest, mis võivad organismi nõrgestada
Mis on külavanema olulisemad ülesanded ?
Marju Jõks: Põhiliseks tegevuseks on info vahetamine oma küla inimeste ja Elva vallavalitsuse vahel. Vajadusel suunan külaelaniku oma murega omavalitsuse spetsialisti juurde või annan telefoni numbri. Mõni palub sedagi, et tema eest helistaksin ja räägiksin. Tegeleda tuleb ka teehooldusküsimuste lahendamisega.
Kust on saanud teie kodu nimeks Udumäe talu?
Marju Jõks: Vanasti oli see Raudsepa talu. Minu esivanemad kandsid neli põlvkonda perekonnanime Raudsepp. Ma olen sünnipoolest ka ise Raudsepp. Kui tuli mingi nimede vahetus, siis rääkisid legendid, et arvestades allpool asuvat sood ja tohutuid udusid saadigi nimeks Udumäe.
Udumäe talumaja ehitas mu vanaisa, kes oli kiviraidur. Kivi lõhkumisel kaotas ta käe, kuid pani ikka talu püsti.
Mu vanaonu osales Vabadussõjas. Ta hukkus 24. veebruaril 1919 Petseri all. Ka mina olen sündinud 24 veebruaril. Küllap olen ma ise vapra vanaonu võitleja hingega.
Millises eluvaldkonnas töötate?
Marju Jõks: Töötasin Elva lasteaias õpetajana. Kõrghariduselt olen terviseedendaja, kuid selles ametis pole töötanud. Kui kodus olin ja teist korrust ehitasin kutsus sugulane mind lasteaeda tööle. Tänu kõrgharidusele osutus see võimalikuks. Eelnevalt osalesin eelkooli pedagoogika kursustel.
Olen lasteaiale truuks jäänud. Siin on väga vahva. Mõistagi tuleb endas lapsemeelsust säilitada.
Teist kiirgab piisavalt positiivsust. Kuidas selle seisundi saavutate?
Marju Jõks: Püüan võimalikult palju värskes õhus viibida ja hoida oma meelt värskena. Hoidun hirmumõtetest, mis võivad organismi nõrgestada. Tuleb meeles pidada, et mõttel on jõud.
Jaan Lukas
