Tänavu 14. novembril avaldatud arvamusloos ütles Pärnu linnavolikogu liige Aare Arva, et keegi ei kahtle uue silla tarvilikkuses, samuti Kesklinna silla rekonstrueerimise vajaduses, kuid häirib läbipaistmatu asjaajamine ning kogukonna vähene kaasamine. Ta palus linnapeal Romek Kosenkraniusel käsitleda seda artiklit kui avalikku arupärimist ja selgitada sillatemaatikat küsimustele vastates. Vastuseks kirjutab linnapea järgmist.
Esmalt tänusõnad lugupeetud linnavolinikule Aare Arvale, kes ei sea enam kahtluse alla Pärnusse kolmanda silla ehitamise vajadust. Siiski ei saa ma nõustuda tema kriitikaga, et sildade teemat pole tutvustanud asumiseltsidele ega linnakodanikele.
Alustame sellest, et pärast Raba–Laia tänava silla detailplaneeringu algatamist 15.06.2017 on korraldatud mitu avalikku koosolekut, kuhu on olnud oodatud kõik huvilised. Seda planeeringu eskiisi ja detailplaneeringu vastuvõtmise järgsel etapil. Kaugemas minevikus on sildade asukoha üle toimunud elav arutelu näiteks Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu menetlemise käigus, mis kestis aastatel 2002–2010. Isegi olen osalenud lugematul arvul kohtumistel linnakodanike, asumiseltside, planeerijate, riigikogu liikmete, ministrite ja muude sihtrühmadega.
Viimati toimus volikogu ühenduste ümarlaud 29. oktoobril, kui mul oli võimalus tutvustada Pärnu linna asumiseltside esindajatele kesklinna sildade teemat. Ümarlauda juhtis kunagine linnapea Andres Sooniste, kes muu hulgas esindas Ülejõe asumiseltsi. Infot sildade kohta leiab koosolekuid külastamatagi, näiteks Pärnu Postimehe või Pärnu linnavalitsuse kodulehelt.
Mõistmaks, milline on Raba–Laia ja Kesklinna silla kasutus nelja–viie aasta pärast, tuleb arvestada liiklusvooga alates Jänesseljast. Tallinna maantee tähtsus linna siseneva teekoridorina langeb lähiaastatel. Nimelt kavatseb maanteeamet järgmisel aastal alustada uue Tallinna-poolse sissesõidu ehitamist Jänesseljast Ehitajate teeni, nihutades tee praegusest asukohast ida poole, Tuisu tänava joonele. Kui see maantee valmis, muutub Tallinna maantee rohkem Ülejõed teenindavaks tänavaks ja Tallinna poolt tulevad sõidukid suunduvad Raba tänavale.
Raba–Laia tänava silla üks eesmärkidest on vähendada Kesklinna silla ja vanalinna koormust, viies südalinna läbiva liiklusvoo Akadeemia, Vee, Pika ja Lõuna tänavalt Aia ja Pargi tänava joonele. Pärast selle silla valmimist on plaanis sulgeda kapitaalremondiks Kesklinna sild.
saab Kesklinna sillale kiiresti tekitada ajutised 1+1 sõidurajad
Praegu koostatava Kesklinna silla projekti alusel laieneks sillal sõiduteest eraldatud jalakäijate ja muu kergliikluse ala ning ühissõidukitele ja sõiduautodele jääks üks fooridega reguleeritav muutsuunaline laiem sõidurada. Seal on eesõigus ühistranspordil ja kuigi silda on võimalik sõiduautoga ületada, saaks teisele poole jõge mugavamalt ja kiiremini Raba–Laia tänava silla kaudu. Samal ajal on arvestatud lahendusega, kuidas hädaolukorras, näiteks on uus sild mingil põhjusel suletud, saab Kesklinna sillale kiiresti tekitada ajutised 1+1 sõidurajad.
Projekt alles valmib ja lähiaastatel jääb Kesklinna silla liikluslahendus samaks. Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku ümberehitamine ei olnud aga kindlasti asjatu, kuna see vajas uuendamist ja hakkab täitma oma rolli liikluse suunamisel kolmandale sillale.
Vastab tõele, et sillale ja sealt maha sõitvate autode teenindamiseks on eksperdid soovitanud Rääma–Raba tänava ristmikule ja Laia tänava ristmikule turboringi ja fooride kombinatsiooni. Sama lahendus on kasutusel mujal maailmas ja näiteks Tallinnas Rocca al Mare ristmikul. Liiklusvoogu kavandades on arvestatud autode arvu kasvuga järgmisel 20 aastal.
Raba ja Oja tänava ristmik on plaanis ehitada ringristmikuks, samuti suurendada seal Ehitajate teelt Raba tänavale suunduvate sõidukite läbilaskmise võimet, millega arvestati juba Ehitajate tee ehituse ajal.
Käesoleva aasta alguses toimunud silla arhitektuurikonkursi võidutöö autoritega sõlmiti ehitusprojekti koostamiseks leping ja selle täitmine edeneb jõudsalt. Kevadeks peab valmis olema projekt, mille alusel antakse välja ehitusluba.
Ehitusprojekt hõlmab Raba–Rääma ringristmikku ja selle pealesõite igast suunast umbes 50 meetril, Laia tänava ringristmikku ja nende kahe ristmiku vahelist sillakoridori ehk silda jõe kohal ja selle ühendusi ringristmikega. Konkursi lõppfaasis tellis linnavalitsus eelarvestusbüroolt võidutöö kohta hinnaarvestuse, mis senise mahu puhul näitas ehitusmaksumuseks (käibemaksuga) ligemale 22 miljonit eurot.
Loomulikult on sellisel hindamisel oma mänguruum, mis on tingitud ehitustööde spetsiifikast, ehitushindade muutusest ajas ja projekti muutusestki. Näiteks ei näinud võidutöö silla otstes ette lifte ratastooli või lapsevankriga liikujatele. Otsustasime projekteerijatega need lisada, see tõstab hinda umbes 60 000 – 80 000 euro võrra. Samuti tuli muuta algset tänavavõrgu lahendust vasakkaldal.
Kolmanda silla ehituse tarvis palus linnavalitsus kevadel Eesti riigilt toetust 13 miljonit eurot, mis on umbes pool silla maksumusest. Suvel avanes suurematel linnadel võimalus taotleda Euroopa Liidu toetusraha jääki ligemale 8,7 miljonit eurot, seda Pärnu linn ka tegi. Loodame väga, et valitsus kinnitab toetuse eraldamise lähiajal.
Pärnu on hiljuti esitanud riigile palve leida kaheksa miljonit eurot ehk umbes kolmandik silla maksumusest riigi 2022. aasta eelarvest. Ülejäänu ehk viimane kolmandik peaks jääma linna kanda, sellega on arvestatud viimases volikogus vastu võetud eelarvestrateegias. Praegune koalitsioon teeb kõik endast oleneva, et Pärnu uue silla ehitus algaks kindlasti järgmisel aastal ja linnarahva üle 20 aasta pikkune unistus muutuks reaalsuseks.
Romek Kosenkranius
Pärnu linnapea
Samal teemal:
Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks
UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA
