Rahvusvahelisel kalarände päeval, 24. oktoobril korraldavad Jägala Kalateed MTÜ ja Kadriga Koos OÜ piiratud hulgal loodushuvilistele jalgsimatka Jägala jõe hoiualal.
Jägala joa Koogi küla poolses parklas algav ja lõppev loodusretk kestab kümne kilomeetri pikkusel rajal umbes viis tundi. Teekonnal keskendutakse peamiselt Jägala jões leiduvatele kaladele ja nende rändevõimalustele, mida tutvustab Tartu Ülikooli bioloogia magistrant Jürgen Karvak. Jägala Kalateed MTÜ eestvedaja Liivia Mahlapuu räägib Jägala jõe Natura ala taastamisest. Lisaks tutvustab matkajuht Kadri Prants matkakorraldusettevõttest Kadriga Koos OÜ mitmekesisel loodusrajal põnevaid ajaloolisi paikasid.
Eelmisel nädalal kirjutasid Tartu Ülikooli Mereinstituudi 10 teadlast vastusena Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie arvamusele, et loodus- ja kultuuriväärtused saavad ka koos eksisteerida.
Rahvusringhäälingu uudisteportaalis selgitavad teadlased, et Põhja-Eesti rannikule omane pinnamoodus kujunes välja 23,5-2,6 miljonit aastat tagasi, mil tänapäevase Soome lahe kohal voolas Eridanose jõgi, mis algas Balti kilbilt, voolas praeguse Läänemere keskosas, suubudes merre nüüdse Poola ja Saksamaa põhjaosa ning Põhjamere lõunaosa kohal. Tolle jõe harujõe Ürg-Neeva sängi jäänukid moodustavadki Soome lahe lõunakalda pankranniku. Põhja-Eesti jõed kujunesid viimase 13 000 aasta jooksul. Ürg-Neeva jäänustest tekkinud pangast alla voolavad jõed uuristasid väga suure languga sängid.
Natura 2000 võrgustikku kantud Jägala jõgi on Euroopa mõistes ainulaadsete loodusväärtustega, mille tähtsus ulatub Eestist või Baltimaadest palju kaugemale. Seepärast on äärmiselt tähtis jõe vabastamine Linnamäe hüdroelektrijaamast, mis tõkestab vee-elustiku loomulikku rännet.
Kõigest lähemalt kõneldakse juba saabuval laupäeval. Matk on huvilistele tasuta, kuid piiratud kohtade arvu tõttu tuleb kindlasti teha eelbroneerimine hiljemalt 23. oktoobriks – kirjutades aadressile kadri.prants@gmail.com või helistades telefonil 56935275.
Urmas Saard
Samal teemal:
Suur pildigalerii: RÄNDEKALADE PÄEV PADISEL
KESKKONNAMINISTEERIUM OTSIB VÕIMALUSI LÕHEJÕGEDEL HÜDROENERGIA TOOTMISE JÄTKAMISEKS
