Keskpäevaks jõudis Külauudiste meeskond Haapsalu Piiskopilinnuse hoovile ja püüab XI Vaba Rahva Laulu toimumise viimaseid ettevalmistusi ning kontsertkava kajastada kuni päeva lõpuni.
Kohale jõudsime koos Jannseni-aegse 150 aasta vanuse Sindi laulukooriga, kes meediatiimile küüti pakkus. Abi pakkujaid oli teisigi, kellele kõigile kuulub hoolivuse eest südamlik tänu.
Sindi laulukoor osaleb alates Intsikurmust neljandat korda. Sama lugu on Külauudistega – olles teinud reportaaže Intsikurmust, Paidest ja Pärnust. Nüüd siis ka Haapsalust.
Haapsalusse tuli ka Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi koor Rannalised, kes osalenud Pärnumaalt ainsana kõigil eelnevatel Vaba Rahva Laulu pidudel. Nende esimene dirigent oli Ludmilla Toon ja nüüd juhatab neljandat aastat Terje Ojaste. „Käisime kahel korral juba Saaremaal, aga päris alguses olid ainult Saaremaa koorid. Osalemise kordade poolest oli meist järgmine Kungla koor, keda nüüd enam ei eksisteeri,” selgitab Ojaste.
Haapsalusse tulnud Pärnu Oikumeenilise Naiskoori liige Sirli Küber meenutab erilist rõõmu, mis oli esimesel mandripeol Keilas. „See rõõm pole ära kustunud,” jutustab õhinal kaasaegset kristlikku muusikat viljeleva koori laulja. „Meie koor osaleb viiendat korda.”
Tavaks kujunenud iga-aastane laulupidu taasiseseisvumispäeva tähistamiseks lükkus koroona tõttu 20. augustilt paar nädalat edasi mihklikuusse, et pikalt ette kavandatud pidu saaks ikka täiega peetud. Praeguseks on linnuse hoovile kogunenud suur hulk lauljaid ja tuntud solistid. Kuna laululava siin pole, siis sarnaselt varasemale kogemusele ja näiteks Pärnu eeskujule ehitati Ülo Kannisto eestvõtmisel ja vabatahtlike kaasalöömisega taas ajutine laululava, kuhu kõik esinejad ära mahuvad. Kannisto tänab oma inimesi, kes on lavaehitusel abis. Ta kiidab ka linnuses tehtud rohkeid renoveerimistöid, mis lisab silmapaaridele põnevat vaatamisväärsust. Kannisto sõnul määrab peo asukohta valides ka paiga atraktiivsus ja kas kooridel on olnud varem võimalust olnud seal laulda. Haapsalus ongi vähem lauldud laululava puudumise tõttu, arutleb peo peremees Kannisto.
Traditsiooniliselt astub tänavugi lavale üleriigiline ühendkoor koos tuntud lauljatega. Peadirigendina asub lauljate ees Lauri Breede. Tema teeb seda viiendat korda. Lavale tulevad Tanel Padar, Jassi Zahharov, Hanna-Liina Võsa, Koit Toome. Saatemuusikat teeb Urmas Lattikase juhendamisel tegutsev ansambel. Temaga koos musitseerivad Tõnu Raadik – viiul, Henn Rebane – akordion, Tanel Ruben – trummid, Raul Vaigla – bass, Paul Daniel – kitarr. Urmas ise mängib klaverit. Kontserdi kavas on palju laule Jaak Joala ja Georg Otsa repertuaarist, sest Joala sünnist möödus tänavu 26. juunil 70 ja Otsa sünnist 21. märtsil 100 aastat. „Eelnevale lisaks muidugi isamaalised laulud meie kaunis ja armsas eesti keeles,” lausub Kannisto, mida ta kordab kõigil aastatel ühesuguse innuga.
Juba seitsmendat korda juhib pidu ja esitab enda koostatud vahetekste Veikko Täär. Märt Agu juhendamisel esitab ägedaid rahvatantse pilkupüüdev ja energiline Tallinna Tantsuakadeemia rahvatantsurühm Uppsar.
Kas piletituluga saavad kõik kulutused kaetud? Kes toetavad lisaks sinu enda rahakotile?
„Piletitulu katab kulusid tugevalt alla poole. On mõned toetajad, siiski loodan veel toetajaid, et saaks kõik kulud kaetud. See on minu enda loodud traditsioon ja teen seda algusest peale vaid entusiasmist, kattes ise väga suure osa kuludest, et pileti hind oleks pidupäevaselt soodne,” vastab Kannisto naeratusega ja laubalt higi pühkides.
Kontsert algab kell 18.00.
Külauudiste meeskond on tänulik Haapsalu Piiskopilinnuse külastusjuhile Maarek Koiksaarele, kes on korraldanud pressile väga mugavad töötingimused.
Urmas Saard & Kärt Saard