Täna avas Marko Šorin Sindi raamatukogu näitusegaleriiks sobivas katuseakendega tegelusruumis oma esimese isikunäituse “Sindi läbi telefonikaamera”. Näitust näeb kuni 1.septembrini.
Paljude koosseisude omavalitsuse volikogu liige, endine Sindi linnapea ja Pärnu abilinnapea, praegune Riigikogu kultuurikomisjoni liige, aga eeskätt ikkagi jätkuvalt oma kodulinna patrioot, tunneb Sindi üle varjamatut uhkust ja püüab põhjust selgitada veerandsaja kauni fotoga oma kodupaigast. Neli pilti seostub Sindiga kaudselt, sest pildistatud on teistes kaunites paikades, kus kaamera tabas Markole kõige lähedasemat „modelli”. Selle märkuse peale väljendus Külli veidi häbelikult kuid väga südamliku naeratusega. Abikaasana on Külli ilmselt ka hea fotode hindaja, kelle töökohas Pärnu Kutsehariduskeskuses on Marko töid juba varem näha olnud. Kuid Sindi raamatukogus avas Marko oma esimese näituse. Näituse korraldamise mõte tuli raamatukogu poolelt, kuna Marko fotod on Facebooki postitustes järjest enam vaatajate ilumeelt rõõmustanud.
Marko osundas oma näitust tutvustades sellele, et üks pilt on tema Sindi ajalooliste fotode kogust, mis pärit kolmekümnendatest. Kunagise turuplatsi kõrval asuv ajalooline hoone pole hilisemate ümberehituste käigus oma esialgset välimust säilitanud, aga tänu omaaegse fotograafi jäädvustustele on sellest mustvalge pilt olemas. Selle ongi Marko vanem poeg Mihkel töötluse abil värviliseks teinud. Mõnda fotot on ka Marko ise töödelnud, kõrvaldades pildilt elektritraate, mis vaadet segavad.
Kaunite vaadete pildistamisele ajendasid Markot Facebooki postitused, millega nähti Sindit üksnes läbi mustade prillide. Kõneldi Sindist kui pommiaugust, nägemata seejuures mitmelpool rohkelt leiduvat ilu. Nii näeb näitusel eranditult kauneid vaateid, kuigi Marko on pildistanud ka palju kolemajasid ja kolepaiku. Et tasakaalustada hea ja halva nägemist otsustaski Marko hakata ka ise pildistama. Teiseks kaunite vaadete pildistamise põhjuseks on see, et tegelikult ongi Sindi üks ilus paik. Kolmandaks innustab teda pildistama huvi ajaloo vastu ja esmajoones siis Sindi ajalugu.
Et paremini mõista praeguse Sindi pildistamise vajadust, tõi ta näiteks seinal rippuva foto Sindi paisust, mida nüüd enam pole. Marko on kogunud suurel hulgal ajaloolisi fotosid ja ta mõistab hästi, et ka tulevikus jätkub huvilisi, kes tahaksid näiteks 70 aasta pärast vaadata tänase Sindi vaateid. Tõsisemalt hakkas ta pildistama aastal 2014.
Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp luges nelja tuntud autori kogumikust „Isa sokk on matkasell” Aapo Ilvese luuletuse sellest kuidas tema näeb fotograafi.
Marko haaras värsiridadest kinni, sest kõik pildid on tehtud telefonikaameraga. „Kui ma käisin Pärnus Sindi fotograafi Peeter Rootsi juures digifotosid paberile kandmas, siis ta küsiski, et kas ma käin kogu aeg suure kaameraga ringi? Aga nii see pole, sest tänapäeval on mobiilide kaamerad läinud sedavõrd heaks. Siin on pildid Samsung S4, S6 ja S10ga tehtud. Kuid kõige parem on S6, mis võimaldab välja printida väga suuri pilte,” selgitas Marko ja astus näituse kõige suurema foto juurde. „Sain selle Sindi endise raudteejaama peahoone foto sünnipäevakingiks oma naiselt, kes kavaldas mind üle ja tellis minu enda pildistatud fotost ülisuure pildi.”
Siiski tunnistas Marko, et vaatamata väga heade kaameraga mobiilide valikule pole ikkagi teatud tingimustes võimalik peegelkaamerat ja pikka objektiivi taskutelefoniga asendada. Ta tõi näiteks ühe konkreetse objekti, mida on üritanud kümneid kordi ilma rahuldava tulemuseta pildistada. Aga näiteks Sindi gümnaasiumi fassaadi pildistamine andis rahulolu tunnet tekitava tulemuse alles saja proovimise järel.
Raudsepp kinkis Markole Marju Kõivupuu „Meie pühad ja tähtpäevad”. Autor annab raamatus ülevaate pühadest ja tähtpäevadest, kuidas need on meie viljeruumi tulnud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muutunud. Võibolla leiab ajaloohuviline Marko sellest raamatust uut ainet lisaks kodulinna arhitektuuriväärtuste ja looduse pildistamisele? Ütleb ju Kõivupuu: „Hoia inimesi enda ümber, märka ja austa loodust, pea lugu esivanematest.”
Markot tervitati kristalselt puhta veega täidetud klaaside kokkulöömisega.
Urmas Saard