Eestis karuputke tõrjet korraldava Keskkonnaameti teatel tellib riik sellel aastal hiid- ja sosnovski karuputke tõrjet 2083 hektaril. Järjest rohkem saab tõrjeviisina kasutada taimede välja kaevamist.
[pullquote]Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril.[/pullquote]Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 20. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest.
Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eesti teinud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on karuputke võõrliikide tihe levik aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud, mistõttu on neid järjest enam võimalik tõrjuda vaid välja kaevates. Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril. Kaevamine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on karuputkede labidaga tõrjumine kohustuslik.
Sel aastal sõlmis Keskkonnaamet hanke tulemusel lepingud tõrjujatega kolmeks aastaks. „Samade koostööpartnerite kasutamine mitmel aastal annab suurema kindluse, et tööd saavad hästi tehtud, sest tõrjujatele on taimede levialad juba tuttavad. See muudatus toob lisaks bürokraatia vähenemisele kaasa ka tõrje kvaliteedi paranemise,“ loodab Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.
Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb neil karuputke võõrliikide tõrjega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitabki Keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endil. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje juhised ning info teadaolevate kolooniate kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistidele või e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.
Eike Vunk toob hea näite koostööst kohaliku omavalitsusega. „Soovime kiita Muhu Vallavalitsust, kes võttis umbes pooled karuputke kolooniad Muhu saarel enda kontrolli alla. Need on kolooniad, kus riiklik tõrje on põhilise töö ära teinud ja vaja on veel viimaseid taimi otsida ning hävitada,“ kiidab ta Muhu valla valmisolekut oma ümbruskonda panustada. „Kutsume üles teisigi omavalitsusi edaspidi sarnaselt tegutsema.“
Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et nende kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud.
KU päevatoimetaja