Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.
Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.
Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.
Hooaja algusest vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist 577 patsienti. 2018/2019 gripihooaja võrreldaval perioodil vajasid hospidaliseerimist 1597 ja 2017/2018 gripihooajal 1837 inimest.
Kuue haigla andmete põhjal on hooajal intensiivraviosakonda sattunud 21 haiget, neist gripi tõttu surnud 12 inimest. Noorim gripiohver oli üheksa kuune ja vanim 85. eluaastas. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse.
Ka gripi puhul tuleb haigena kodus püsida
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Vaktsineerimata haigeid lapsi ei tohi jätta vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.
KU päevatoimetaja