Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustas 3. aprillil Tallinna Halduskohtus Keskkonnaameti (KeA) otsuse lükata tagasi kodanikuühenduse vaided 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavate metsateatistega lubati raied Mustjõe metsise elupaigas circa 95 hektari suurusel alal.
[pullquote]Metsis on teatavasti väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.[/pullquote]Kohus võttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided läbi vaatama.
16. märtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustjõe metsise elupaika väljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas ning samuti Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.
EMA hinnangul lähevad raied vastuollu Euroopa Nõukogu linnudirektiivi, Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 ja Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskavaga. Ka ei ole vaidealustes metsateatistes seatud ajalised piirangud EMA hinnangul piisavad metsise soodsa seisundi tagamiseks ning lähevad vastuollu Keskkonnaministeeriumi määruses “Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” sätestatud kaitsekorraga. Et raietöid tehakse sedavõrd suurel alal, võib häiring olla metsise elupaika ning asurkonna elujõulisust kahjustav. Metsis on teatavasti väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.
Keskkonnaamet leidis, et EMA on vaide esitamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, jättes sellest tulenevalt kodanikuühenduse vaide läbi vaatamata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab, et vaie haldusaktile tuleb üldjuhul esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Keskkonnaamet oli seisukohal, et metsateatistele vaide esitamise tähtaeg peaks algama metsateatise metsaportaalis registreerimise päevast, sõltumata sellest, mis ajal metsateatist vaidlustada sooviv isik sellest tegelikult teada sai.
Kohus asus seisukohale, et vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine Keskkonnaameti poolt oli õigusvastane. Kohus leidis, et metsateatise vaidlustamise tähtaja alguseks on päev, mil isik tegelikult metsateatisest teada sai, mitte päev, kui metsateatis metsaportaalis registreeriti. Metsaportaalist ei ole võimalik otsida metsateatisi kuupäeva järgi või ajalises järjestuses, mistõttu on nende andmisest pea võimatu teada saada juba samal päeval.
Seejuures on Riigikohus leidnud, et avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on alust arvata, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult huvitatud isikuteni jõuaks ja kui täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p 26).
Kuivõrd metsateatisi ei tehtud kaebajale teatavaks ning nende registreerimise kohta metsaregistris ei ole võimalik järjepidevalt ajakohast ja ülevaatlikku teavet saada, nõustus kohus EMA-ga, et kodanikuühendus ei pidanud vaidlustatud metsateatistest teada saama samal ajal, kui need metsaregistris registreeriti. Kui Keskkonnaamet soovib vältida metsateatiste vaidlustamist hiljem kui 30 päeva pärast nende metsaregistris avaldamist, siis peaks amet tagama, et metsateatised või info nende registreerimise kohta oleks vahetult peale registreerimist huvitatud isikutele ka lihtsasti leitav.
Metsateatiste õiguspärasuse üle kohtumenetlus veel kestab.
EMA esindaja kohtus on SA Keskkonnaõiguse Keskus.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
