Käesoleva nädala kolmapäeval teatas Eestimaa Looduse Fond kõigil aastatel toimuva massilise konnade kevadrände algusest. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne neli kuni viis ööd, külmade ilmadega rändeaeg pikeneb.
[pullquote]tänavu jäeti eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud[/pullquote]Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond autojuhte üles vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust.
„Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka,“ andis probleemist ülevaate kampaania „Konnad teel(t)“ korraldaja Kristiina Kübarsepp. „Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni. Vaid umbes 1% kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,“ lisas Kübarsepp.
Kärnkonnadele ja tähnikvesilikele võib ka väiksem liikluskoormus olla hukutava mõjuga, kuna nende teeületus võtab võrreldes hüppavate pruunide konnadega kauem aega. Siiski võib arvata, et seoses koroonaviiruse levikuga terves Euroopas kehtestatud liikumispiirangud aitavad tänavu kahepaiksetel ohutumalt sigimispaikadesse jõuda. Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ning punase raamatu uute hinnangute järgi on kahepaiksed üks kõige kesisemas seisus olevaid loomarühmi.
Esimesed teated liikuma asunud konnadest tulid Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaalt. Konnade rändeks on vajalik vähemalt 5°C temperatuur hilisõhtul, kaasa aitab väike vihm. Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel õhtul. „Kuna ilm hetkel konnarännet soosib, palume kõigil meile konnarände kohtadest teada anda. Üks mugav viis seda teha on meie kodulehe http://konnad.elfond.ee/vaatlused kaudu, kus on konnavaatlusteks olemas spetsiaalne kaardirakendus,“ kutsus Kübarsepp huvilisi üles kaasa lööma.
Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal õhtutundidel. Pikemas plaanis on vajalik ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid.
Kaheksa aastaga on vabatahtlike abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu, kuid tänavu jäeti eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud. Konnade aitamiseks on eelmistel aastatel vabatahtlikud konni ohutult üle tee aidanud. Kuna riigis on kehtestatud rahva kogunemise keeld, siis ei toimu ka konnatalgud, et vältida inimeste hulganisti ühte kohta sattumise võimalust.
Rohkem konnainfot leiab ELFi kahepaiksete lehelt.
KU päevatoimetaja