Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile korralduse, millega kaitstakse kodutuid COVID-19 nakkuse leviku eest.
Nimelt laiendatakse COVID-19 positiivse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähikontaktsetele kehtestatud liikumispiiranguid ka nakatunutele, kes kasutavad varjupaiga või turvakodu teenust.
See tähendab, et COVID-19 nakatunu ei tohi oma viibimiskohast lahkuda alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Piirang kehtib ka nendele varjupaigas või turvakodus viibivatele inimestele, kellel on olnud vahetu kontakt nakatunuga.
Teistele varjupaigas või turvakodus viibijatele kehtivad samad õigused, nagu inimestele, kes elavad koos haigusdiagnoosiga isikuga, kuid kellel ei ole viiruse sümptomeid ja kes ei puutu haigega vahetult kokku.
Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane toitlustamine ning muu vajalik abi. Turvalisuse tagamiseks varjupaigas või turvakodus on vaja, et politsei- ja piirivalveamet kontrolliks liikumispiirangu järgimist.
Arvestades, et varjupaiga- ja turvakoduteenuse puhul on tegu vältimatu sotsiaalabiga, peab olema tagatud nii teenusele naasvate kui ka uute klientide vastuvõtmine. Teenusepakkujal tuleb olemasolevaid võimalusi kasutades tagada uute klientide eraldamine 14 päevaks.
Praeguseks on teada kaks COVID-19 nakatunut, kes on regulaarselt viibinud Tallinna varjupaikades.
Eestis on 18 varjupaigateenuse pakkujat. Kohtade arv varjupaikades kokku on 626. Enim teenuskohti on Tallinnas – 264, Tartus – 52, Narvas – 61 ja Pärnus – 62. Ainult täisealistele turvakoduteenust pakkuvaid asutusi on kolm – Narvas, Haapsalus ja Raplas.
Korraldus jõustub allkirjastamisel. Piirangud kehtivad kuni korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.
KU päevatoimetaja