Tagasilükkamise põhjusena osutas Keskkonnaministeerium sellele, et mõjuhinnang raamistas ülesannet kliima ja elurikkuse eesmärkidega.
[pullquote]tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas[/pullquote]Ülemaailmne Metsakoalitsioon koosneb enam kui sajast valitsusvälisest ja põlisrahvaste organisatsioonist, lisaks veel 27 ühendust, nende hulgas Läti ja Leedu kliimanoored, Hollandi tööstusliku biomassi jaamade vastu võitlevad organisatsioonid, Eesti turismiettevõtjate ja hiiekaitsjate esindusühendused. Kõik nad kutsuvad üles ministeeriumit muutma oma otsust ja metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud mõjuhinnangu tagasi lükkamist.
Avalik kiri tõstab esile, et Eesti metsamajandus on üks Euroopa Liidu intensiivsemaid ning vastasseis üleraiele on laialdane, kestnud pikka aega ning faktidega põhjendatud. Toonitatakse riigi esindajate lubadust, et uuest arengukavast saab ühiskondlik kokkulepe, milles igaüks võib kaasa rääkida. Ometi langetatakse juba praegu tähtsaid metsandusotsuseid, võtmata arvesse, et need võivad uue arengukavaga vastuollu minna.
“Elujõulised metsad, milles elurikkus edeneb ning süsinik seotakse pikaks ajaks ja hoiustatakse, on meie kõigi jaoks elutähtsad. Selle mõjuhinnangu tagasilükkamisega ja suureneva ning hävitava raie prioretiseerimisega hülgab Eesti valitsus põhimõtteliselt igasuguse pikaajalise säästliku visiooni ja tegevusplaani, mis ühilduks elurikkuse ja kliima eesmärkidega”, ütles Katja Garson, metsade ja kliima kampaaniakoordinaator Fernist, Euroopa Liidu tasandi juhtivast metsapoliitika organisatsioonist.
Keskkonnaministeeriumi poolt tagasi lükatud mõjuhinnangu järgi ohustab üle 8 miljoni tihumeetri ulatuv raiemaht Euroopa Liidu Loodusdirektiivi liike. Ametlikud raiemahud on seda viimastel aastatel enam kui poole võrra ületanud ning tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas.
Eesti Metsa Abiks rahvusvahelise koostöö koordinaator Martin Luiga osutas rahvusvahelise seire vajakutele metsa-asjades: „Meie olukord ei ole ainulaadne, see on lihtsalt äärmuslik näide sellest, mis on praeguses Euroopa Liidu raamistuses võimalik. Sellised planeerimisprotsessid nagu metsanduse arengukava 2030 väärivad tänasest palju enam tähelepanu.“
Avalik kiri toob raiemahu paisutamise põhisüüdlasena välja biomassi kasutamise energiatööstuses, kuna Euroopa Liidu seadustik soosib jätkuvalt puidu energiaks põletamist, ehkki Euroopa Komisjoni oma nõuandev teaduskoda on seda korduvalt hukka mõistnud.
“Eesti allesjäänud väärtuslike metsa-alade säilitamine on kliima soojenemise ja elurikkuse kadumise peatamise seisukohast oluline“, sedastas Simone Lovera, Ülemaailmse Metsakoalitsiooni tegevjuht. „Tuleb iga hinna eest vältida nende metsade hävitamist kliimaprobleemide võltslahenduste nimel nagu bioenergia ja nõndanimetatud biomajandus.“
KU päevatoimetaja