Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.
Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.
Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.
Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.
„Mõistan volikogude keerulisi valikuid eriolukorras, kus tuleb teha küll hädavajalikke otsuseid, aga samas ka tagada, et ohus ei oleks volikogu liikmete tervis. Keerulise olukorraga aga ei saa põhjendada seaduse loovat tõlgendamist,“ lisas Terik.
Tiit Terik kirjutas saadetud pöördumises, et elektroonilised istungid saavad seaduspärased olla ainult siis, kui vastav istungi vorm on seadusega ette nähtud. „Ei piisa põhjendusest, et need ei ole seadusega keelatud. Seadust on korduvalt muudetud, viimati 2019. aastal. Kui seadusandja oleks soovinud ette näha volikogu istungi elektroonilise või virtuaalse toimumise võimaluse, oleks tal olnud võimalik vastav seadusemuudatus vastu võtta. Seda ei ole siiani tehtud,“ leidis linnavolikogu esimees.
Samuti juhtis Terik tähelepanu sellele, et vastavalt seadusele peab olema volikogu istungite puhul elanikele tagatud istungite jälgimise võimalus, kus kõik osalejad peavad olema võrdsetel alustel nähtavad ja kuuldavad. „Olukorras, kus volikogu liikmed osalevad istungil erinevaid elektroonilisi vahendeid kasutades, see tagatud pole,“ selgitas ta.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse töörühmas on olnud kriisieelselt arutelu all muuhulgas ka volikogu istungite elektroonilise läbiviimise temaatika, kuid arutelude käigus on jäänud kõlama arvamus, et elektrooniline istungi läbiviimine on õiguspärane alles peale vastavate muudatuste sisseviimist seadusesse. Töörühm on lähtunud põhimõttest, et avalikus õiguses on lubatud vaid see, mis on selgelt seaduses reguleeritud. „Vastasel juhul võib meelevaldse tõlgendamisega jõuda seisukohale, et volikogu istungil saab oma hääle anda ka volituse alusel, nagu on see tavapärane näiteks mittetulundusühingute üldkoosolekutel,“ märkis Terik.
Tiit Terik on ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees.
KU päevatoimetaja