Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.
[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:
„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“
[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.
Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →
Enne kalendrikevade algust, 14. märtsil, tähistame emakeelepäeva. See on pidupäev, mil oma kallist emakeelt, eesti keelt, eriliselt esile tõstame. Maailmas on teadaolevalt ligi 7000 keelt, mille hulgast eesti keel paistab silma sellega, et on praeguses üleilmastuvas maailmas väga elujõuline. Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas. Eesti keelt ja selle piirkondlikke erikujusid kõneldakse nii kodudes kui avalikus ruumis. Eesti keelel on tipptasemel keeletehnoloogiline tugi, mis on osaks saanud vaid väheste keelte jaoks. Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.
Seejuures tuletan kõigile meelde, et igaüks saab eesti keele elujõudu toita! Näiteks sellega, et loeme eestikeelseid raamatuid. Valdur Mikita kirjutas tabavalt, et meie ajaloos on kätte jõudnud eriskummaline hetk, kus inimesed loevad vähem kui kirjutavad. Eesti keeles lugemine ja loetu kaudu oma keele rikastamine on kättesaadav kõigile.
Meie keel on just nii tugev, kui tugevaks me ta ise teeme, kuidas seda kasutame, kui tähtsaks peame. Meil kõigil on võimalus eesti keele heaks midagi teha – mitte üksnes ilusal kevadisel emakeelepäeval, vaid iga päev. Eesti keel ja selle tulevik on meie ühislooming.
Soovin kõigile ilusat emakeelepäeva!
Samal teemal:
