Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.
Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.
Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.
Mõeldes sellele
Ilusat lähenevat Eest Vabariigi aastapäeva tuli kooliperele soovima ka Tori vallavanem Lauri Luur. Ta meenutas oma kooliaega tänasega ja tunnistas, et taasiseseisvunud Eesti esimesel poolel polnud sinimustvalge nii populaarne nagu ta seda viimastel aastatel hakkab olema. Ka 24. veebruari tähistamine polnud kodudes nii tähtis. „Tänasel päeval on see vastupidi. 24. veebruaril istume pereringis ja me tähistame seda.” Vallavanem palus tõsta käe neil, kellel on tavaks pereringis riigi sünnipäeva tähistada. Umbes pooltel jäi käsi tõstmata. „Kellel seda veel pole, mõelge sellele. Oma riik on suur asi. Kindlasti juhtige tähelepanu oma vanematele, et seda võiks kindlasti tähistada. Kas minna paraadile, minna sõpradele külla või lihtsalt kuidagi meeles pidada, kasvõi hetkeks vaadata sinimustvalget,” kõneles Luur, kelle hinnangul siinses koolis edenev lipuvilje kasvatus aitab kahtlematult kaasa oma riigi tähtsuse tunnetusele, mõistmisele.
Mudilaskoor laulis laulu „Mu Eestimaa”. „Kui inimene tahab, et temast veel midagi oleks, siis peab ta midagi tegema,” lausus 5. klassis õppiv Braian Kulp ajal, kui koor lavalt lahkus. Merilin Haasma, teine kontsert-aktuse juhtidest, küsis vastu: „Kas tead, et seda on öelnud Anton Hansen Tammsaare?”
Braian: „Kas sina tead, mis on Eesti klassikalise muusika üks populaarsemaid teoseid?” Merilin: „See on Heino Elleri „Kodumaine viis”.” Tegelikult leidis 1918. a Peterburis kirjutatud pealkirjata klaveripala Elleri õpilane Heljo Sepp selle 1950. a algul oma õpetaja käsikirjade seast. Nüüd kõlas „Kodumaine viis” käsikellade esituses.
Sindi muusikakooli õpilaste ansambli Solfiined suus helises „Laul maarjamaast”. Päevajuhtide vestluses kõneldi sellest, et meil on igal pool IT, Wifi, e-kool. Braian juhtis tähelepanu meie keeles leiduvale õ-tähele ja Merilin teatas, et Eesti oma hobune on Tori hobune ning Eesti oma õun on valge klaar.
Braian: „Kes on maailma kõige enam mängitud elav helilooja?” Merilin: „Meie Arvo Pärt.” Lava tagauksest astus sisse tooli ja akordioniga Märt-Jaanus Tammann, istus toolile ja mängis Pärdi „Ukuaru valssi”.
„Ukuaru valss“
[pullquote]Vaevalt Arvo Pärt, kes on maailmas kõige enam mängitud elav helilooja, mõtles seda kirjutades, et ta tahab kogu maailmale meeldida ja kuulsaks saada.[/pullquote]Õpetajate, koolitöötajate, vilistlaste ja külaliste poole pöördudes osundas Keerup õnnele, mida tekitab meis oma riik, keel, vilje – seda vaatamata asjaolule, et meid on maailma mõistes imevähe.
„Loomulikult peame sellele mõtlema, et meie riik püsiks, meie keel ja kultuur ei hääbuks. Selleks peab oma emakeelt õppima ja seda korrektselt kasutama. Peame eesti kultuuri tarbima – lugema raamatuid, käima kinos ja kontserditel. Peame ise, oma kaunist emakeelt kasutades kultuuri looma.
Aga me ei pea liigselt muretsema, sest tänane ühine lippudega seismine ühendab meid, ja aitab meil mõista, mis on tegelikult elus tähtis.
Meie kool on eeskujuks lipukultuuri edendamisel. Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei ja juhatuse liige Trivimi Velliste on öelnud, et oleme eeskujuks pea kõikidele Eesti koolidele. Sama on kinnitanud ka peaminister Jüri Ratas. Aga me ei tee seda ju teiste jaoks, vaid ikka meie endi jaoks. Täpsemalt, teie jaoks, austatud õpilased.
Õpetaja Lembitule ei ole vaja riigi tähtsust meelde tuletada, temal on ta kogu aeg südames. Õpetaja Enelile ei ole seda ka vaja meelde tuletada. Ilmselt mitte ka Mardile, mulle, meie vilistlasele Chätlynile, kes on pea igal tähtsamal üritusel meiega koos, ega ka paljudele teistele.
Teile, austatud õpilased, aga on seda siiski vaja ikka ja jälle meelde tuletada. Et küll miks?
Mida rohkem me austust oma riigi vastu üles näitame, seda kindlamad võime olla oma riigi tuleviku suhtes. Teie oletegi ju tulevik. Eesti riik saab olema just selline, nagu teie selle kujundate. Aga kujundate te seda oma väärtustest lähtuvalt.
Lipuviljega soovimegi teie väärtusi kujundada kodumaa austuse ja armastamise suunas. Loodan, et see õnnestub.
Veidi aega tagasi kõlas üks väga ilus meloodia – „Ukuaru valss“. Vaevalt Arvo Pärt, kes on maailmas kõige enam mängitud elav helilooja, mõtles seda kirjutades, et ta tahab kogu maailmale meeldida ja kuulsaks saada. Ta kirjutas vaid ilusa meloodia, ja siis järgmise, ja järgmise … ja siis veel palju maailmakuulsaid teoseid. Siit ka teile soovitus. Ei tasu püüda olla kellegi meele järgi ega ihata kuulsust. Tehke kõike, mida te eales ka ei teeks, väga hästi ja ainult väga hästi. Ja uskuge, see mis sündima hakkab, on imeline,” kõneles Keerup.
Sindi gümnaasiumi hoolekogu esimees Toomas Kandima väljendas head meelt, et Eesti Vabariigi sünnilinna lähinaabruses tegutsev gümnaasium ja lipuviljet kujundav seltsielu püsib jätkuvalt aukohal.
Urmas Saard
Samal teemal:
SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA