Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.
[pullquote]See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.[/pullquote]6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.
Tõlkija eessõnas lausub Toomet, et küsimusele perekonnast ei saa anda mustvalget vastust. „Isegi väikeses Eestis leidub väga erinevaid perekondi, piltlikult öeldes – seinast seina. Ometigi pole sugugi päris ükskõik, millises peres ja keskkonnas kasvavad üles meie lapsed,” kirjutab Toomet.
Raamatus käsitletakse erinevate arvajate poolt- ja vastuargumente ning tuuakse konkreetseid näiteid elust enesest. Suurema huvi tekkimise korral leiab raamatu lõpust umbes 80 viidet teaduslikel alustel koostatud kirjanduse kohta, mida ka Puolimatka on selle raamatu kirjutamisel kasutanud. „Aastatuhandeid on abielu mõte olnud kaitsta ja tugevdada ema, isa ja lapse kolmiksidet nõnda, et laps võiks sündida ja kasvada oma bioloogilise ema ja isa hoole all,” ütleb Puolimatka, üks viljakamaid traditsioonilise perekonna eest seisvaid Soome autoreid. Teadlase kinnitusel ei ole isa ja ema asendatavad: isata või emata jäänud lapse jaoks võib olla hülgamine traumaatiline kogemus, isegi juhul, kui laps tuleb väliselt sellega toime. Puolimatka hinnangul lööb lapse moraalse identiteedi tuuma sügava haava teadmine, et bioloogiline isa või ema hülgas lapse kunstliku viljastamise või asendusemaduse kaudu kohe alguses, otsekui laps ei olekski nende armastust väärt.
Diele saalis pea poolesaja kohalviibinu hulgas võttis lühidalt sõna ka Valdo Pandi preemia laureaat js ajalehe Postimees 2019 aasta arvamusliider Ivan Makarov, kes tunnistas, et raamatut lugema asudes pidas ta käesolevat toimetist väga igavaks. Makarov arvas, et tegemist on mingisuguse dokumentide ja seaduste ülevaatliku kogumikuga. „Mina pole jurist, mina pole paraku ka usklik inimene, mõtlesin, et see ei ole minule.” Tegelikult osutus lugemine põnevaks ja mida rohkem ta luges, seda rohkem sigines hinge mingi lootusetuse tunne. „Sest lugedes kogu seda argumentatsiooni ja fakte pean kohe ütlema, et autor suutis kirjutada äärmiselt laialt. Kui ma oleksin homoliikumise aktivist, siis ei oskaks üldsegi raamatu kallal norida. See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.”
Makarovi arvates on kerge lootusetuse tunne tekitatud võibolla sellest, et õhku jääb rippuma küsimus – miks? Makarov meenutas, kuidas ta oli poisikese põlves väga haaratud ulmeromaanidest. „Nüüd seda raamatut lugedes on mul tunne, et olen tagasi kuuekümnendates.” Ajakirjanik Makarov loodab, et kui „Ühiskondlik eksperiment lastega” jõuab koolidesse ja võibolla ka Mailis Repsi kätte, siis ei panda seda raamatut niisama kõrvale.
Urmas Saard
