Eile oli kuulajate soovil Raadio Kuku külaliseks põneva jutustusega ajaloolane Aldo Kals. Kahe tunni pikkuses portreesaates küsitles teda Liis Seljamaa.
[pullquote]Kauni emakeele eelistamise kõrval on tähelepanuväärne, et Kals oskab erilisel viisil inimeste juures head märgata.[/pullquote]Raadio Kuku Tartu stuudiosse tuli Aldo Kals tänavu esimese portreesaate külalisena, kelle raadiokuulajad valisid välja oma eelistuste põhjal. Kuna ta on üks innukamaid Külauudiste kirjasaatjaid, siis pälvis muidugi täiesti mõistetavalt tema jutt ka suuremat huvi siinsele infoveskile.
Esimesed vastused saatejuhi küsimustele koosnesid napisõnalistest jaatustest või eitustest. Aga selline kahekõne ei kestnud kaua. Lapsepõlvest ja noorusaastatest rääkis ta juba pikalt, põhjalikult ja ajaloolasele omase täpsusega. Märkimisväärne on tema kõne eriline voolavus: rahulik, kohati võibolla pisut liiga monotoonne, aga samas hästi nauditavalt kuulatav. Kõik tema vastused on alati ammu enne küsija küsimist ette läbimõeldud. Ta mäletab kõike suurepärase eksimatusega. Ka arvamused ja seisukohad on tänavu novembris 75. sünnipäeva tähistav mees enda jaoks selgeks mõelnud. Seepärast ei takerdu ega komista Kals mitte kordagi oma jutus segaste mõtete rägastikku. Ta teab, millest räägib.
Keeleliselt hariv ja head eeskuju näitav on Kalsi hoiak võimalikult vähe võõrsõnu tarvitada. Ta küsib, miks rääkida kursiivkirjast, kui saab hakkama kaldkirjaga? Küllap toonuks ta lisaks sellele üsna süütuna näivale näitele veel kümneid kui mitte sadu küsitava väärtusega sõnu, mida liialt kergekäeliselt asendatakse võõrast päritolu sõnadega – olgu selleks debatt või muu rakvere raipena leviv sõna meie kauni emakeele põllul.
Kauni emakeele eelistamise kõrval on tähelepanuväärne, et Kals oskab erilisel viisil inimeste juures head märgata. Ta kiidab maailma parimat silmaarsti, oma maailma parimat abikaasat ja palju teisi inimesi, kellega elukäik on teda kokku viinud.
Huvitav on kuulda poiste tegu, mis viis nad julgeoleku töötajate uurimise alla. Kals arvati välja pioneeride ridadest. Hiljem kutsuti väljavisatud tagasi, aga Kals osutus ainsaks, kes enam okupatsioonirežiimi noorteühendusega ei liitunud.
Esimeseks lauluks valib ta saatesse „Condori lend”. „Nõiduslik pala, tõesti väga uhke lugu,” kirjeldab Kals oma elamusi seda laulu kuulates. Originaalis „El Condor Pasa”, laulukirjutajad: Paul Simon / Jorge Milchberg / Daniel Alomia Robles.
Kals ise ennast muusikuks ei pea. Koolis mängis esimest ja teist alti, samuti kitarri. Spordis on tema lemmikharrastuseks olnud korvpall. Meeldis keskmaa jooks ja kabetamine.
Veel kõlab saates Ülo Vinteri „Põhjamaa”, laulis 2019. aasta üldlaulupeo koor.
Kui Ülo Vooglaid kutsus teda sotsioloogiasse, siis see oli noore Kalsi unistuse täitumine. Kahjuks lõpetas tolleaegne rektor Arnold Koop selle ära ja lõi õppekava laiali.
Tunnustavalt meenutab Kals ülikooli eestimeelset ajalooringi, mida juhendasid Sulev Vahter ja Helmut Piirimäe.
Masendav on kuulda Eesti Pimedate Muuseumi hävitamise lugu, aga kahe tunni sisse mahub veel mõndagi huvitavat, mida kindlasti tasub järelkuulata. Kes pole juhtumisi varem midagi kuulnud Aldo Kalsist, neid võib see suurepärane inimene veel tõeliselt üllatada.
Saate lõpetab Renee Eespere „Ärkamise aeg”.
Urmas Saard