28. novembri keskpäeval korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts Tallinnas Rahumäe kalmistu Kaarli kiriku matmisalal Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre (27. XI 1959 – 7. V 1997) haual mälestushetke, mida soosis soe ja kuiv sügisilm.
Kalmul süüdati küünlad. Kodu-uurija Mare Kask ja ajakirjanik Valve Raudnask andsid selgitusi Petserimaalt pärit Tobrede suguvõsa kohta. Seejärel pöördus kohalviibinute poole lühikese kõnega ajaloolane Aldo Kals.
Ajaloolane osundas, et vabadusvõitleja kalmule kogunemise päeval täpselt 101 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda ja juba paari kuu pärast, 2. veebruaril 2020 möödub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest. „Nende kahe aastaarvu järel jätkus Eesti Vabariigi rahuaegne elu, aga meile oli antud vaid kakskümmend aastat. Me ei osanud hoida ja kaitsta oma kallist riiki.” Kals meenutas 1943. aastat, kui riigil oli 25. sünnipäev. Samal aastal möödus ka kuus sajandit Jüriöö ülestõusust, aga need tähtpäevad jäid väärikalt tähistamata. „Meil polnud enam oma riiki, aga meil oli isamaaliselt kasvatatud noorus, keda esindasid soomepoisid, metsavennad ja koolinoored. 24. veebruaril 1948 oli Eesti Vabariigi 30. aastapäeval Võru linn sinimustvalges lipuehtes. Selle korraldasid Võru keskkooli poisid, nende hulgas Reet Tobre isa Väino. Karistuseks saadeti koolipoisid Siberisse,” rääkis Kals.
Uuel ärkamisajal tõusid oma huvide kaitseks poliitiliselt tundlikud Petserimaa eestlased. Nad pidid taluma mitmekordset okupatsioonisurvet. Nende eesmärk oli Petserimaa ühendamine Eestiga ja riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine. Selles liikumises osales Reet Tobre ja tema sõpruskond. Korraldati meeleavaldusi, koguti allkirju, koostati ja edastati pöördumisi, esineti raadios ja televisioonis, toimus isegi ajalookonverents. „Selle võitluse hoog rauges 1997. aastal kui meie hulgast lahkus 7. mail Reet Tobre. Tänapäeval tegelevad sama teemaga Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmed,” jätkas Kals, ühena sama ühenduse liikmeist. Nemad kandsid tollel mälestuspäeval Petseri maakonna lippu ja asetasid Reet Tobre hauale kalmuküünla sinimustvalge mälestuslindiga. Seltsi nimel teatas Kals, et kõik huvilised on kutsutud järgmise aasta 26. jaanuaril kell 12 Tallinnasse Eesti Rahvusraamatukokku konverentsile, mis pühendatud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale. Selleks puhuks ilmub trükis ka teemakohane raamat.
Kuid juba kolmapäeval, 4. detsembril toimub veel üks Tartu rahuga seonduvalt olulise tähtpäeva tähistamine. EV 100 töörühma eestvedamisel meenutatakse Tartu rahuläbirääkimiste algust küünalde süütamisega viie mehe mälestuseks. Eesti-poolsesse Tartu rahudelegatsiooni kuulusid Jaan Poska, Julius Seljamaa, Jaan Soots, Ants Piip ja Mait Püümann. Küünlad läidetakse nelja mehe haudadel ja Püümanni mälestuseks Metsakalmistu kenotaafil, kuna tema matmise paik on teadmata. Samuti toimuvad mälestusüritused kõigi viie mehe sünnipaikades.
Tobrele pühendatud mälestuskogunemine lõppes Meie Isa palvega. Tartu Rahu Põlistamise Selts andis tänutäheks mälestushetke läbiviimise eest Petseri maakonna laualipu Mare Kasele ja Valve Raudnaskile, kolmas lipp saadeti Reet Tobre tütrele Liisile.
Urmas Saard
Samal teemal:
