Marko Šorin: Sindi gümnaasiumis tehtav on erakordne ja väärib suurimat tunnustust

Täna peeti Sindi gümnaasiumis sinimustvalgele lipule pühendatud õpilaskonverentsi, kus peamised esinejad olid taas noored ise, aga nendega liitusid ka väljapaistvate tegudega kodulinna inimesed ja diplomaadid.

Kertu Kirke Hansen mängib Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil viiulipala Eesti lipp. Foto Urmas Saard
Kertu Kirke Hansen mängib Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil viiulipala Eesti lipp. Foto: Urmas Saard
Trivimi Velliste, Jüri Trei ja Chätlyn Parts Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Jüri Trei ja Chätlyn Parts Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard

Uued tegijad pikal teel

[pullquote]Eneli Arusaare juhendamisel toimunud ettekanded, mis olid enamuses õpilastel lausa pähe jäänud, oli elamus omaette[/pullquote]Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentside ajalugu on pikk ja kõikide teemade käsitlused ühe hetkega enam ei meenugi, aga Sindi muuseumi endine juhataja Heidi Vellend omab head ülevaadet ning tema kinnitusel oli seekordne kolmeteistkümnes. Harjumuspäraselt ja kooli tavasid austades seisid tänagi Eesti lipu seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumi 6a klassi õpilased lipurivis, millest möödudes aulasse kogunenud rahvas rõõmustas.

Konverents algas helikandjalt kõlanud Eesti hümniga. Õpilane Kertu Kirke Hansen esitas viiulipala „Eesti lipp“.

Õpilastest rääkisid Braian Kulp, Merilin Haasmaa, Antti Riiet, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu, Vanessa Viikoja ja kooli vilistlane Chätlyn Parts. Konverentsi ettevalmistamine ja läbiviimine oli õpetajate Eneli Arusaare ja Lembit Roosimäe kanda.

Algusest

Sinine, must ja valge polnud algselt enesestmõistetavad värvid. Ülikooli usuteaduskonna üliõpilase Jaan Bergmanni 1881. aastal ilmunud luuletustes „Eesti lipp” ja „Lipulaul”on lipuvärvideks nimetatud helesinist, musta ja rohelist. Sinine, must ja valge valiti lipuvärvideks 1881. aasta 29. septembril toimunud üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul, kus osales 20 üliõpilast ja vilistlane Karl August Hermann. Värvidele on antud mitmesuguseid sümboltähendusi ja neid on tänapäevalgi täiendatud vaimukate või humoorikate võrdlustega.

Esimese sinimustvalge lipu valmistamise mõtte algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula. Tema ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja Emilie Beermani koostöös valmiski 1884. aasta kevadeks esimene Eesti lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt kolme värvi siidriiet, õmbles need jõeäärses kihelkonnakoolis kokku ja seejärel toimetati lipp Tartusse.

Jää vabaks!

Huvitavaid näiteid esitati võitlusest rahvusvärvide eest Vene okupatsiooni ajal. 1945. aasta 30. aprillil heiskas Pärnumaa kuulus metsavend Hirmus Ants lipu Soontagana valla täitevkomitee hoonele. 1965. aasta suvel käisid Saaremaal filmi „Me olime 18-aastased” võtted, mis pühendati neljakümnenda pöördelistele sündmustele Eestis. Sinimustvalge marsi filmimisel Kuressaares (tollane Kingissepa) osales 600 inimest. Rahvas laulis vaimustunult „Jää vabaks, Eesti meri!”. Lipp lehvis linnas terve päeva. Õhtul viidi miilitsajaoskonda hoiule.

6.a, 10.a ja 12.a klassi noormehed laulsid vägeval häälel „Jää vabaks Eesti meri!” See laul sundis kogu saali püsti tõusma ja kaasa laulma nii et lagi ja seinadki tundusid kaasa võnkuvat.

Oma lugu

Ka Sindil on oma lugu jutustada. Kahjuks ei saanud loo peategelane, omaaegne Sindi linnavalitsuse sekretär Lia Oras, tulla sellest vahetult elava mälestusena jutustama. Aga lühidalt öeldes toimus kogu sündmustik 1991. aasta augustiputši päeval. Naine jäeti üksinda linnamajja. Kusagilt leidis Lia lipu. Kes oli lipu teinud või kuidas saadud, seda ta enam täpselt ei mäleta. Seal otsustas ta iseseisvalt ja oma tööandjatelt nõu või luba küsimata heisata raekoja tornis asuvasse lipumasti sinimustvalge trikoloori. Lia kutsus töö juurde abiks abikaasa Agu, kes tõi endaga ühes ka Ülo Luige. Lipumastil puudus lipu kinnitamiseks ja heiskamiseks vajalik nöör. Ülo Luige, kes nüüd on manalamees, aga toona sitke ning vapper lipuheiskaja, vinnas enda lipumasti tippu, suskas nööri läbi pilu ja lipp pääses vabaduse tuules lehvima. See oli võimas sümboolne sõnum Vene agressorile, et Sindi on tükike Eesti riiki. Lia on varem rääkinud, et töötas linnamajas kuni pensionile jäämiseni 30 aastat. Neist kaheksa aastat oli sama hoone ka tema lapsepõlve koduks.

Direktori osa

Aga kuni 2009. a 1. maini jäi lipumast pärast pöördelist augustiputši jälle liputa. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup meenutas Priit Kase eestvedamisel korraldatud rahvaalgatust, mille käigus koguti esimese raekoja tornilipu ostmiseks rahakorjandus. Ka Keerup oli üks annetajaid.

Keerupi ettekanne keskendus peaasjalikult ülevaatele lipuvilje kujunemisest Sindi gümnaasiumis. Ülevaade polnud küll kaugeltki mitte täielik, aga see polnudki antud sõnavõtu eesmärk. Meenutuste killud tähtsamast olid uudiseks noorematele ja meeldetuletuseks neile, kellel mälu lühem. Keerupi sõnavõtust kumas läbi väärikas enesekriitilisus, mis teeb tippjuhile üksnes au ja suurendab lugupidamist tema vastu veelgi rohkem. „Olen sattunud kohtadesse, kus juhtuvad head asjad,” lausus Keerup, jättes tagasihoidlikult mainimata, et just tema juhtimisel ja heakskiidul head asjad lipuvilje kasvatamisel sünnivadki.

Oleks lubamatu jätta lahtirääkimata kuuldud lipulugu, mis arenenud vilistlase Chätlyn Partsi lipuviljelises liikumises. Keerup rääkis, et viiekümnendaks juubeliks kinkis Sindi linnavalitsus talle linna raekoja torni kaunistanud lipu nr 2 (nr. 1 asub muuseumis). Sama lipu otsustas ta kinkida riigi sajanda juubeli puhul oma õpilasele Chätlynile, kes olnud osaline pea kõikides Sindi lipuvilje tegemistes. „Soovin, et teil kõigil oleks tulevikus meenutada sarnaseid lugusid,” ütles direktor. Kingitud lipp oli täna kogu konverentsi aja lava ees lauale laotatult kõigile vaadata. Varem on lippu paaril korral kasutatud pidupäevadel lavalist liikumist ilmestava dekoreeriva elemendina.

Kui lipud täidavad maad

[pullquote]Meie lipud lehvisid tänavu ka Läti Võnnus, neist kümned lipud olid Sindi gümnaasiumi kandelipud ja president Kersti Kaljulaid avaldas tänu lippude väljatoomise eest[/pullquote]Diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei rääkis laulu mõjust, mis loob olenemata keelte tundmisest või mitte tundmisest sildasid erinevate maade ja rahvaste vahel. „Me elame huvitaval ajajärgul: 150 aastat Eesti laulupidusid, 135 aastat Eesti lippu. Kui räägime Eesti laulupidudest, siis räägime Eesti lipust. Kui räägime Eesti lipust, siis räägime Eesti laulupidudest.” Trei meenutas tänasel konverentsil lauldud ühislaulu „Jää vabaks Eesti meri!” ja ütles, et noored ei pruugi enam teada, et veel 30 aastat tagasi lauldi algse teksti asemel „Saa vabaks Eesti meri!”, sest nõukogude okupatsioon polnud lõppenud. „Kui me üliõpilastena tegime Eesti Üliõpilasmaleva töösuvel päeval tööd, siis õhtuti laulsime „Saa vabaks Eesti meri!”” Trei sõnul on lipu selts teinud väsimatut tööd selleks, et viimastel laulupidudel lehviksid kümned tuhanded sinimustvalged lipud. „Meie lipud lehvisid tänavu ka Läti Võnnus, neist kümned lipud olid Sindi gümnaasiumi kandelipud ja president Kersti Kaljulaid avaldas tänu lippude väljatoomise eest.” Trei pani jätkuvalt südamele korrastada ja hoida meie kultuuritegelaste kalmusid. Trei on kaaslastega teinud Eestimaale ringi peale, samuti külastanud Stokholmi, Venemaa, Läti ja teisi välisilmas asuvaid Eesti viljeinimeste haudasid. „Viimati püstitasime Peterburi Volkovi kalmistul mälestusmärgi Pärnust pärit maailmakuulsale diplomaadile, Pärnu aukodanikule, professor Martensile. Kui me möödunud aastal otsisime tema unustusse jäänud hauda, siis leides märkisime selle kalmu sinimustvalge lipukesega. Taastamist ootavad veel mitmed hauakääpad.”

Ühine tunnus

Diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste ütles, et meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp, et sama lipp ja kindral Johan Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki. Velliste meenutas ka kaugemat aega, kui Tartu südalinnas ei julgenud keegi kõva häälega eesti keelt rääkida. Matsid rääkisid oma keelt agulis.

Velliste osundas, et 3. jaanuaril möödub 100 aastat tunnist, mil Vabadussõja relvad vaikisid. Veelgi varem, jõulukuu neljandal päeval möödub 100 aastat Tartu rahuläbirääkimiste algusest meie esidiplomaadi Jaan Poska juhtimisel. „Teie aga teate teistest paremini, kes istus Jaan Poska kõrval rasketes sõnalahingutes – Sindi mees Julius Seljamaa, kelle ausammas kaunistab seda koolimaja ja seda linna, selle linna vaimu.”

Tänu

Trei ja Velliste andsid lipu seltsi tänukirjad Ain Keerupile, Eneli Arusaarele, Tatjana Grigorjeva-Keerupile, Lembit Roosimäele, Heidi Vellendile. Pääsukesega sinimustvalge rinnamärgi koos rahvusvärvides lindiga kingiti mälestuseks konverentsil osalenud õpilastele ja Riigikogu kultuurikomisjoni liikmele Marko Šorinile, kes on samuti lipu seltsi liige.

Erakordne

Šorini arvates oli tänane ajalookonverents ääretult meeliülendav ning süstis korraliku annuse patriotismi ilmselt kõigile saalis viibinutele. „Eneli Arusaare juhendamisel toimunud ettekanded, mis olid enamuses õpilastel lausa pähe jäänud, oli elamus omaette – rohkelt fakte, mis ilmekalt ja selgelt kuulajateni toodi.” Hea meenutuste kokkuvõtte esitanud koolidirektor võimaldas Šorinil teha ajarännakut, sest enamus väljatoodud hetkeid on olnud ühised ettevõtmised ajal, kui ta ise töötas Sindi linnapeana või oli olnud muudmoodi nendesamade sündmuste tunnistajaks. „See, mida Sindi gümnaasiumis tehakse, on üsna erakordne ja väärib suurimat tunnustust. Soovin tegijatele energiat ja tahte jätkumist, et järjepidevus ei katkeks ja lipuvilje edasiandmine jätkuks,” lausus Riigikogu liige.

Lillekorv diplomaatia sünnipäevaks

Konverentsi lõppedes kutsusid Trei ja Velliste kohalviibinuid Seljamaa monumendi juurde, kus asetati välisministeeriumi 101. sünnipäeva puhul diplomaadi ning välisministri mälestusmärgi jalamile lillekorv ja süüdati küünal. Seljamaa büsti kõrval seisis auvalves Tahkurannas elav lipu seltsi liige Jaan Roosnurm, kes hoidis 90-aastast sinimustvalget lippu, mis kuulus tema isale Jaanile.

Urmas Saard

Õpilaskonverentsid Sindi gümnaasiumis

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Maavanem tervitas Tartu rahule pühendatud õpilaskonverentsi

Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Marko Šorin: ajaloole ei saa midagi juurde lisada

Mathiesenid Eestis ja paguluses

Õpilaskonverentsiga austati Aleksander Kaske

Õpilaskonverents Sindi Gümnaasiumis

Samal teemal:

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard

 

 

 

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard

 

 

 

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto Urmas Saard

 

 

 

Lipp sümboliseerib riigi kohalolekut