„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.
Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.
23. oktoobril avati Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul Pärnus sündinud rahvusvaheliselt tuntud õigusteadlase, professor Martensi matmispaigas hauatähis. Tseremoonial osalesid Venemaa ja Eesti välisministeeriumi, diplomaatilise korpuse, Peterburi Ülikooli, Peterburi linna ja mitmete heategevusorganisatsioonide esindajad.
Martens (1845. a 27. augustil Pärnus – 1909. a 20. juunil Valgas) oli Eesti päritolu Vene keisririigi õigusteadlane, diplomaat, vahekohtunik ja ajaloolane, kes andis olulise panuse tänapäevase rahvusvahelise õiguse mõistmisele.
Üheksaselt vanemad kaotanud Martens saadeti Peterburi venna juurde, kes paigutas poisi Jaani koguduse orbudekodusse ja selle juures tegutsevasse kooli. Peterburi Ülikoolis õppis ta õigusteaduskonnas, täiendas ennast Viini, Heidelbergi ja Leipzigi ülikoolides. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Ants Piip on pidanud ennast tugevalt Martensist mõjutatuks.
Martens osales 1891. aastal Newfoundlandi üle toimunud Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelise vaidluse lahendamisel. Vene-Jaapani sõja ajal osales ta rahuläbirääkimistes, mis lõppes Portsmouthi rahulepingu allakirjutamisega. Martens oli ka Haagi rahukonverentsidel Vene delegatsiooni juht.
Rahvusvahelises õiguses eksisteerib tähtsa põhimõttena Martensi klausel, mis sõnastati esmakordselt Haagi 1889 kokkuleppe preambulis. Professor Piip tõlkis Martensi klausli eesti keelde. Lahtiseletatult sisaldab klausel seisukohta, et isegi ilma spetsiaalsete eeskirjade ja seadusteta tuleb okupeeritud alade tsiviilelanikke ja sõdijaid kohelda vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele, mis omakorda lähtuvad tsiviliseeritud rahvaste ja riikide praktikast, puhtast inimlikkusest ja avalikust südametunnistusest.
Aastal 1880 ostis Martens Pärnus Aia tänaval tagasi oma isamaja, kus veetis suvepuhkuseid.
Martens nimetati 1901. aastal Pärnu linna aukodanikuks. Pärnu kaubanduskeskuste Port Artur ja Pärnu Keskus vahelisele väljakule on antud Martensi nimi. Samuti soovitakse Pärnusse püstitada Martensile mälestussammas. Martens on Jaan Krossi romaani “Professor Martensi ärasõit” peategelane.
Urmas Saard